Pärast riigikaitsenõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil küsis Kuku raadio toimetaja Timo Tarve president Alar Kariselt valitsuse umbusaldusavaldusega seotud seaduste jõustamise kohta. Karis vastas, et just allkirjastas need kaheksa seadust enne riigikaitsenõukogu. Ajakirjaniku küsimus oli riigipeale soodne võimalus avalduseks ja oma arvamuse avaldamiseks selle kohta, mis kevadistungjärgul riigikogus toimus.

Karis tunnistas, et temas tekitas kõhklusi nii mitme eelnõu sidumine valitsuse usaldushääletusega. Ta möönis, et põhiseadus annab selleks võimaluse, iseasi on, millal selle kasutamisega minnakse liiale.

Karis hoiatas, et kui valitsus hakkab kõiki eelnõusid siduma usaldushääletusega, on see vastuolus põhiseadusega ja tähendaks parlamentaarse demokraatia tasalülitamist. „Pidevalt eelnõude usaldusküsimusega sidumist ei kavatse ma sallida,” ütles Karis.

Ajakirjanduses on hinnatud Karise avaldust kollase kaardi näitamisena peaminister Kaja Kallasele.

Mäletatavasti avaldati mai- ja juunikuise obstruktsiooni ajal arvamust, et valitsuse ja riigikogu vastasseisu peaks sekkuma president. Riigipea vastas, et valitsus ja riigikogu peavad ise oma suhted ära klattima. Nad ei saanud sellega hakkama.

Praegu on reaalne oht, et sügisel jätkub kõik vanaviisi, seda enam, et kui sügisistungjärk peaks algama kõigile arupärimistele vastamisega, siis ei jääkski riigikogule millekski muuks aega üle.

Sestap uuris Kallas kohtumisel riigipeaga, kas too ei sooviks olla see, kes aitab ummikseisu riigikogus lahendada. Tõsi, see „uurimine” meenutas pigem abipalvet riigipeale. Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister” ütles Kallas konkreetselt nii: „Ehk on president see, kes võtab erakonna esimehed kokku enne sügist, sest riigikogu päevakord on umbes, et tema kui kõrvalseisja saaks vahendada, et saaksime kokkuleppele.”

Kolmapäeval võttis Karis Kadriorus vastu Isamaa vastse esimehe Urmas Reinsalu. Arvestades presidendi tihedat päevakava, siis vaevalt tõukus see kohtumine Kallase palvest. Ilmselt oli see varem juba kokku lepitud, kuid Karis sai oma vahendusmissiooni alustada. Ta märkis, et nii koalitsiooni kui ka opositsiooni käes on võimalus avada umbsõlmed, mis on riigikogus tekkinud. President kordas oma varasemat seisukohta, et kuna parlamendi töö on korraldatud kodu- ja töökorraseadusega, siis saab seda kohendada ainult riigikogu ise. Kas ja mida muutma peaks, see on kuue parlamendipartei öelda.

Aga mis siis, kui EKRE otsustab jäärapäiselt sügisel samamoodi jätkata?     

Riigikogu 15. koosseis on siiani hakkama saanud vaid kahe plaanipärase tegevusega. Nad kogunesid oma esimesele istungile 10. aprillil ja lõpetasid kevadistungjärgu 15. juunil. Milleski muus neil ajakavast ega päevakorrast pole õnnestunud kinni pidada.

Kevadistungjärgul peeti 33 istungit ja võeti vastu 23 õigusakti. Eesti seaduseloojate töö efektiivsus oli 0,8 seadust istungi kohta. 32 korralist ja üks täiendav istung. Koos seitsme infotunniga ulatus täiskogu tööaeg 187 tunni ja 15 minutini. Tõesti, ei ole tolmune töö! Ilma, et riigikogu uus koosseis seda kuidagi väärinud oleks, indekseeriti neile aprillis korralik palgatõus.

Suvel peaksid töötama riigikogu komisjonid ja rahvaesindajatel on muidki tööülesandeid. Korralistele istungitele koguneb riigikogu alles 11. septembril.

Ajavahemikus 16. juunist 11. sepgtembrini on võimalik korraldada erakorralisi istungjärke. Need saab kokku kutsuda riigikogu esimees presidendi, valitsuse või vähemalt 21 riigikogu liikme ettepanekul. Erakorraline suvetöö ongi selle riigikogu paratamatus.

Valitsuse ettepanekul kutsus Lauri Hussar riigikogulased taas kokku eilseks. Nende ridade kirjutamise ajal oli istung oma tavalises hoos. Päevakorras on üheksa punkti, kõige kergem neist riigikohtu liikme Margit Vuti ametivande andmine – kõik ülejäänud on eelnõud, mis valitsus peab, nui neljaks, enne kuu lõppu riigikogust läbi suruma.

Silma järgi ei ole vaid ametivanne ja veel üks päevakorrapunkt seotud valitsuse usaldusküsimusega. Ent opositisoon on näidanud, et nad suudavad isegi usaldusküsimusega eelnõusid kaua ja mõnuga loputada, sest eile jätkus ju nende muudatuste arutamine, milleks neljapäeval enam aega ei jäänud.

Kõik arutatavad küsimused on olulised nii Võrumaa kui kogu Eesti elanikele, sest seadustamisel on pikaajaline maksutõus. Valitsusringkondades eriti ei varjatagi, et riigikogus olevatele maksumuudatustele järgnevad veel selles neliaastakus uued. Võrumaad puudutab kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mis annab valitsusele õiguse toimetada Nursipalu laiendamisel oma äranägemise järgi.

Muutmisel on kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtted, mille üle vist mitte ükski omavalitsus pole rõõmus. Eesti vajab regionaalpoliitika reformi, et vältida maa tühjaks valgumist.

Kogu seda targa rehealust Toompeal vaadates-kuulates jääb mulje, et riigivõim on ripakil.