Veebruari lõpuni said Eesti tiheasustuspiirkondade eramute omanikud taotleda kahe nädala jooksul toetust vana ahju ümberehitamiseks või uue soetamiseks, samuti korstnaga seotud töödeks ning kaugküttevõrguga liitumiseks.
Taotlusvooru eelarve oli 10 miljonit eurot, taotlusi esitati kokku 1026 mahus 4,5 miljonit eurot.
Eelmisel aastal tagastati keskmiselt 200–300 eurot inimese kohta, kuid tagastatav summa võib ulatuda ka mitme tuhande euroni.
Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve märkis, et tulude deklareerimise järel tagastatava summa suurus sõltub nii teenitud tulust kui ka maksusoodustustest, mida deklareerija kasutada saab. "Kuigi mõnel juhul tuleb tuludeklaratsiooni täitjal tulumaksu hoopis juurde tasuda, on väga paljudel inimestel õigus tulumaksutagastusele. Eraisiku kogutulust on lubatud maha arvata üldine maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused ning täiendava kogumispensioni sissemaksed," rääkis Parve.
Päästeamet lükkas ümber meedias leviva info puukütte keelustamise kohta ning kinnitas, et puukütet ei ole ära keelatud ja seda ei ole plaanis ka teha.
Küll aga tuleb päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala sõnul ette olukordi, kui on vaja keelata mõne konkreetse kütteseadme kasutamine, sest korstnapühkija hinnangul võib iga järgmine kütmine tekitada reaalse ohu inimese tervisele ja varale. "Kui korstnapühkija on küttesüsteemi kohta teinud märke „kasutamine keelatud“, siis tõepoolest ei tohi inimene enam kütteseadet kasutada enne, kui ta puudused likvideerib," ütles Rannala.
