. 
Paljusid Räpina valla allaasutuste töötajaid ootab 1. maist ees palga vähendamine, näiteks kultuuritöötajad kaotavad poole senisest sissetulekust, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Ees ootavast palgalangetusest andis vallavalitsus allasutuste juhtidele teada kuu pärast eriolukorra kehtestamist, paludes nii palga kui töökoormuse arvestamisel lähtuda tegelikult töötatavast ajast ning hoolitseda samas selle eest, et inimestel säiliksid sotsiaalsed garantiid.
«Koolide abipersonalil saavad aprilli lõpuks tehtud heakorratööd. Kultuuri valdkonnas ei saa sündmusi korraldada ja muuseumid on külastajatele suletud. Asendustöödena plaanitud tegevuste nimekiri hakkab ammenduma. Töömahud on vähenenud ning sellest tulenevalt pole põhjendatud töötasu maksmine täiskoha eest,» võib vallavalitsuse istungi protokollist põhjendust lugeda. «Lisaks oleks see ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes oma igapäevast tööd jätkata saavad. Arvestades maksulaekumiste väga tõenäolist vähenemist sellel aastal, on tarvis saavutada kokkuhoid, et vältida aasta lõpus raskemaid tagajärgi ning töökohtade koondamisi.»
Lasteaedade juhatajatele tegi vallavalitsus ettepaneku vähendada nii õpetajate kui abipersonali töökoormust ja töötasu 1. maist eriolukorra lõpuni. Koolides puudutavad palgakärped abipersonali.
Kultuuriasutuste juhtidele tehti ettepanek vähendada proportsionaalselt töötajate töökoormust ja töötasu 0,5 koha peale. Kokkuleppel asutuse juhiga lubati töötajatel välja võtta korraline puhkus ning soovitati töötamist kodukontorist.
Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi väitel väheneb kõigi kultuuritöötajate palk 1. maist 50 protsenti. «Elu ja töö ju seisab. Mõni töötaja on kasutanud õigust minna puhkusele, mis oleks tavapärasel suurürituste tippajal olnud välistatud. Mõtetes oleme kogu aeg töölainel. Missugused üritused jäävad kultuurikalendrisse, sõltub riiklikest otsustest.» tähendas ta.
Tänu eriolukorrale on õhk nüüd igal pool puhtam, selgus esmaspäeval korraldatud veebiseminaril «Covid-19 mõju õhukvaliteedile», vahendab Tartu Postimees.
kus keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ja Tartu ülikooli füüsikainstituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik rääkisid pandeemia mõjust õhukvaliteedile kaug- ja lähiseire pilgu läbi. Kõik, mis atmosfääri paisatakse, tuleb maa peale tagasi ning õhukvaliteet sõltub sellest, kui kiiresti, mis vormis ja kujul see juhtub, selgitas ettekandes Heikki Junninen. Suurem pilt atmosfäärikeemia ja õhku paisatud ainete mõjudest on väga mitmetahuline. Õhusaaste mõjutab rahva tervist ja põllumajandust ning pikemas plaanis kliimat tervikuna. Kuidas on eriolukord mõjunud Tartu õhule?
Õhusaaste vähendamine on päevakorras pidevalt ning eriolukorral on sellele hea mõju, kinnitas Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. Kuid paraku on see lühiajaline, lisas ta.
Ehkki õhu puhtus sõltub palju ilmast, on Maueri sõnul ülikoolilinnas õhk eriolukorra ajal puhtam eeskätt seetõttu, et autoliiklus on vähenenud. «Kõigiks keskkonnateemalisteks järeldusteks on eriolukorra valguses veel vara, eks neid hakatakse tegema siis, kui on käes rohkem andmeid pikema aja kohta,» lausus Mauer.
Keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ja Tartu ülikooli füüsikainstituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik nentisid veebiseminaril, et keskkonnaseirajatele on eriolukord põnev aeg. Saastetasemed on sel kevadel eriolukorra ajal olnud madalamad kui eelmistel aastatel.
Kaasiku sõnul on õhk puhtam kogu Eestis ning peamine põhjus on see, et autosid, busse ja muid sõidukeid kasutatakse vähem. «Tehased meil üldjuhul kinni pole, aga nende roll pole õhusaaste seisukohast Eestis ka nii suur,» rääkis Kaasik.
Liikluse vähenemisest rääkides tõi ta näiteks Tartu–Viljandi maantee, kus liiklus on eriolukorra ajal vähenenud suisa poole võrra. Linnades liikluse vähenemise kohta otseseid andmeid pole, kuid silmaga on näha, et sõidukeid liigub vähem.
Õhukvaliteedi paranemisele aitas teisalt kaasa ka tänavune soe talv tugeva tuulega, mistõttu maju köeti vähem ja tuuled hajutasid saaste. Aprillis langes mitmel pool Eestis lämmastikdioksiidi sisaldus õhus suisa suvisele tasemele, mil seda on üldiselt vähem kui muudel aastaaegadel.
Lehekülg 1213 / 1963
