EESTI ELU

Eestlased nõustavad Saksamaal biomassikatlamaja ehitamist

Võrumaa Teataja 06 Veebruar 2021 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Eestlased nõustavad Saksamaal biomassikatlamaja ehitamist">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

3 comments

Juhan Aguraiuja.

Saksa energiafirma Danpower sõlmis enda Eesti tütarfirma Baltic Power Engineeringuga lepingu, mille alusel projekteerivad eestlased sakslastele jäätmepuidul töötava keskkonnahoidliku katlamaja.

“Eestis ja Põhjamaades on palju kogemust puiduhakkel töötavate katlamajade projekteerimisel ja ehitamisel, mistõttu tunnevad sakslased meie know-how vastu huvi,” ütles Danpower Eesti AS-i juht Juhan Aguraiuja, kes teeb nüüd Saksamaa energiakontserni soojusjaamale insenertehnilist lahendust ja eelarveanalüüsi.

Ilon Wiklandi noore kunstniku preemia läks jagamisele

BNS 06 Veebruar 2021 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Ilon Wiklandi noore kunstniku preemia võitja

Reedel, Ilon Wiklandi 91. sünnipäeval kuulutati Haapsalus Iloni Imedemaal välja Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi laureaadid ning žürii hinnangul pälvisid võrdse võidu seekord Marie Martine Lupp Võru kunstikoolist ja Elise Lissel Pähkel Vanalinna Hariduskolleegiumist ning eripreemia sai Angela Lauge Kuressaare kunstikoolist.

Seitsmendat korda toimunud konkursi eesmärk on innustada noori kunstiõpilasi nende loomerännaku alguses. Noortel tuli esitada üks töö vabalt valitud teemal ning vähemalt kaks illustratsiooni. Seekord anti konkursil osalejatele ülesandeks teha illustratsioonid eesti muinasjutule "Kaksteist kaarnat".

Žüriiliikmed Urmas Viik, Krista Kumberg, Karin Mägi, Tea Tammelaan ja Viive Noor märkisid, et huvitegevusele seatud piirangud konkursist osavõttu ei takistanud. Selgi aastal oli osalejaid üle vabariigi - Tallinnast, Tartust, Viljandist, Haapsalust, Kuressaarest, Jürist, Koselt ja Märjamaalt, kokku 24 noort.

Seekord oli võitjaid kaks - Marie Martine Lupp Võru kunstikoolist ja Elise Lissel Pähkel Vanalinna Hariduskolleegiumist. Mõlemale määrati preemiaks 400 eurot.

Konkursi noorim osavõtja, 13-aastane Marie Martine Lupp sai võidu tehniliselt leidlike ja kompositsiooniliselt huvitavate tööde eest. Lugu on illustratsioonidel tõlgendatud põneva nurga alt. Loo meeleolu on hästi tabatud. Oskuslikult ja osava kergusega on ta kasutanud kollaaži. Tema juhendajaks on Tiina Suumann.

17-aastane Elise Lissel Pähkel jäi žüriile silma maalitehniliste vahendite oskusliku kasutamisega. Tema illustratsioonid on väga dünaamilised. Loo kujutamisel on ta kasutanud leidlikke võtteid.

200 euro suuruse eripreemia pälvis 17-aastane Angela Lauge Kuressaare kunstikoolist, kelle töödel on žürii hinnangul hästi tabatud ilmed. Lood on edasi antud lihtsate ja täpsete vahenditega, väga hea tehnilise teostusega. Tema juhendajad on Leelo Leesi ja Boris Šestakov.

Traditsiooniliselt avati Iloni Imedemaal koos konkursi tulemuste välja kuulutamisega ka näitus parimatest töödest. See jääb avatuks 28. märtsini. Veebi vahendusel toimunud auhindamistseremooniat saab järele vaadata Iloni Imedemaa Facebook´i lehelt ja Youtube´i kanalist.

Varasemalt on konkursi auhinna pälvinud Liisamari Viik Pärnu Kunstikoolist, Anna-Liisa Sääsk Viljandi Kunstikoolist, Aliis Vatku Haapsalu Kunstikoolist, Artur Anniste Sally Kunstistuudiost, Kai-Melli Kapten Türi Põhikoolist, Kassandra Laur Kose Kunstikoolist, Marlene Schwindt Haapsalu Põhikoolist, Meeli Maria Viikmaa Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist, Annleen Leesma Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist ja Saara Väli Orissaare Gümnaasiumist ning Jane Mustrik Võru Kunstikoolist.

Koroonaviiruse sisaldus reoveeproovides on rekordiliselt suur

BNS 05 Veebruar 2021 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalastest tulemustest selgus, et koroonaviiruse sisaldus reovees on nädala jooksul hüppeliselt kasvanud.

Terviseameti hinnangul on nakatumiste kasv piirangute leevenemise järel ootuspärane, kuid uuringutulemused teevad valvsaks.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on seekordsed näidud uuringu ajaloo suurimad. Kui veel nädala eest oli väga suure viirusesisaldusega proove keskmise ja väikse sisaldusega proovidega pea võrdsel hulgal, siis nüüd on 20 suuremast proovivõtukohast 14-s viirusesisaldus väga suur. "Võib öelda, et nii kõrget viirusetaset pole meie proovid seni näidanud. Siit võib välja lugeda, et nakatunuid on nädalaga rohkelt lisandunud pea üle Eesti," selgitas Tenson.

Reoveeseireuuring on terviseametile kasulik ja abistav tööriist. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul teevad peaaegu üle riigi suured viirusenäidud reoveeproovides kindlasti valvsaks ja ettevaatlikuks, kuid teised näitajad ei ole haigestumise hüppelisele kasvule viidanud. "Uute COVID-19 juhtude arv on olnud viimastel nädalatel väga suur, kuid pigem stabiilsel tasemel. Samuti on püsivalt kõrgel tasemel varjatud levikule viitav positiivsete testide osakaal. Ka haiglaravil olevate inimeste arv on püsinud stabiilsel tasemel," rääkis Sepp. Ta lisas, et pärast piirangute leevendamist on haigestumuse kasv ootuspärane.

"Kuigi selle uuringu tulemused ei ole alati üks-ühele võrreldavad tuvastatud COVID-19 haigusjuhtude arvuga, aitab uuring ennetavalt meie pilke ja tegevusi suunata ning valmisolekut luua," ütles Hanna Sepp.

Sellest nädalast kehtivad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks üle Eesti ühetaolised piirangud. Kuigi see tõi mõnel pool kaasa piirangute leevenemise, on endiselt kõikjal väga tähtis pidada kinni ohutusabinõudest. Meie kõigi kaitseks on vaja kindlasti püsida haigena kodus, hoiduda lähikontaktidest, kanda siseruumides maski ja hoida ohutut vahemaad.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Koroonaviiruse seire reoveest annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.