EESTI ELU

Viiest riigist saabujad ei pea jääma eneseeraldusse

Küpros

Sel nädalal ei pea eneseeraldusse jääma Bulgaariast, Islandilt, Kreekast, Norrast ja Soomest saabujad.

Eestisse saabumisel rakendub kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

8.–14. veebruaril rakendub liikumisvabaduse piirang Andorrast, Austriast, Belgiast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Iirimaalt, Itaaliast, Küproselt, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Maltalt, Monacost, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja Ungarist tulijatele. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti kümnepäevane liikumisvabaduse piirang.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Need riigid on Bulgaaria, Island, Kreeka, Norra ja Soome.

Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta inimestele, kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui inimene on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne või ta on teinud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.

Ühendkuningriigist Eestisse saabujatele kehtib täiendav kohustus teha kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 test, mille tulemus on negatiivne. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Samuti rakendub Ühendkuningriigist saabujatele kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus. Reegel kehtib ka siis, kui Ühendkuningriik on olnud Eestisse saabumisel transiitriigiks. Eneseisolatsiooni perioodi on võimalik lühendada, kui lisaks esimese testi negatiivsele tulemusele on ka seitsmendal päeval pärast saabumist tehtud kordustesti tulemus negatiivne.

Euroopa Liidu Nõukogu soovituse alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Lõuna-Koreast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul, ehk saabudes Lõuna-Koreast.

Raskelt haige eaks inimene ei pruugi vaktsiini saada

Väga raskelt haiged eakat ei pruugi vaktsiinisüsti saada, kuna kardetakse, et vaktsineerimine võib kiirendada surma saabumist, kirjutab Postimees. 

ARS-CoV-2 viiruse riskigrupiks peetakse eakaid ja paljude krooniliste haiguste käes kannatajaid, seega on nemad ühed esimeste hulgas, kes Eestis kaitsesüsti saavad. Kõige kehvemas seisus olijad võidakse aga jätta ilma vaktsiinita.

Uudse koroonaviiruse tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist Heidi Kukk kinnitab karmi tõde: näiteks kõik hooldekodudes olevad vanainimesed Eestis vaktsiini saada ei pruugi. «Haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis ja elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka vaktsiinide tavalised kõrvaltoimed mõjuda halvemini ja kiirendada väga raskelt haigete eakate surma saabumist,» põhjendab Kukk.

Eestis on vaktsineerimisi tehtud 35 905 inimesele

Eestis on koroona vastu vaktsineerimisi tehtud 35 905 inimesele, kellest 17 519 on saanud kaks doosi.

Pühapäevahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 35 905 inimesele, kellest 17 519 on saanud mõlemad doosid. Statistikat vaktsineerimiste kohta saab vaadata terviseameti koroonaviiruse andmestikust. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis digilugu.ee.

Lõppeval nädalal jätkub hooldekodude elanike ja töötajate, hambaraviasutuste töötajate ja ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimine. Alustatakse apteekrite vaktsineerimisega ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele. Harjumaa, Ida-Virumaa ja Pärnumaa suuremad perearstikeskused hakkavad kutsuma vaktsineerima üle 80-aastaseid.

Vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt. Samuti aitab vaktsineerimine ennetada ja vähendada koroonast põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD