EESTI ELU

MTA: maksuvõlgades ettevõtte tegelik juht ei pääse võlast ka ettevõtet maha jättes

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et erinevate skeemide, likvidaatorite või variisikute kasutamine ei vabasta ettevõtte tegelikku juhti maksuvõla tasumisest.

2019. aasta jaanuaris jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, millega sai MTA täiendavaid võimalusi, et nõuda maksuvõlg sisse ettevõtte juhilt, kes on riigile tahtlikult maksukahju tekitanud. Kohtupraktika on nüüdseks näidanud, et tankistide, likvidaatorite või variettevõtete kasutamine ei päästa ettevõtte tegelikku juhti tema põhjustatud maksuvõlgade tasumisest.Selle asemel tuleb maksudest kõrvale hiilijal arvestada ka lisanduva kopsaka intressisummaga.

MTA juriidilise osakonna valdkonnajuhi Revo Krause sõnul tegeleb MTA erimenetluse valdkond aastas ligi saja sellise isikuga, kes on proovinud ettevõtte maksuvõlgade tasumisest kõrvale hoiduda. „Sellel aastal oleme kohtus võitnud 86,4% vastutusmenetluse vaidlustest, millega on jõusse jäänud kogusumma 3,2 miljonit eurot. Seega on oluline teadvustada, et avalikkuses levivad arusaamad erinevate skeemide edukast kasutamisest on valed,“ ütles ta.

Majanduslikult keerulistel aegadel võivad sageli ettevõtetel tekkida raskused kohustuste täitmisega, kuid maksuvõlgade tasumisest hoidumine erinevate skeemidega toob kaasa vaid intressisumma kasvu. „Soovitame raskustes ettevõtetel pöörduda MTA poole ning leida koos maksuhalduriga lahendus võlgade tasumiseks. Näiteks on võimalik taotleda maksuvõlgade ajatamist ning saada intressilt soodustust,“ ütles Krause.

2019. aasta seadusemuudatus oli oluline samm maksuvõla sissenõudmise tõhustamiseks ning järgmine samm võiks Krause sõnul olla äriregistri andmete ja järelevalve parandamine, millega saaks takistada pahatahtlikke ettevõtjaid, piirates näiteks nende võimalusi järjest uute maksuvõlgades äriühingute loomiseks.

Politsei tuletab meelde: viimane aeg on otsida üles helkur

Pimedat aega on iga päevaga järjest enam, mistõttu tuletab politsei meelde, et jalakäija peab enda nähtavaks tegemiseks kandma helkurit või valgusallikat.

Igal aastal juhtub mitmeid traagilisi õnnetusi, sest helkurita jalakäija ei ole autojuhile õigeaegselt nähtav. Kuna valget aega on ööpäevas järjest vähem, on viimane aeg otsida välja helkurid.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul päästab helkur elusid, kuid mitte siis, kui see on kotis, taskus või kinnitatud nõnda, et see pole sõidukijuhile nähtav. „Helkur on küll odav, kuid väga efektiivne vahend enda nähtavaks tegemiseks ning sõidukijuhid on väga tänulikud, kui märkavad tee ääres kõndivat jalakäijat juba kaugelt. Kõige turvalisem on pimedal ajal liikuda nagu särav jõulukuusk, siis on kindel, et oled teistele liiklejatele nähtav,“ rääkis Loigo.

Katsetes tegi politsei kindlaks, et heledates riietes jalakäija on autojuhile nähtav kuni 65 meetri kauguselt, ent tumedates riietes jalakäija vaevu eristatav alles 30 meetri kauguselt. Isegi valgustatud ülekäigurajast ei pruugi piisata, et autojuht tumedates riietes jalakäijat õigeaegselt märkaks. Helkuriga liikleja on igal juhul paremini märgatav, kuid enne tee ületamist peab jalakäija ikkagi veenduma, et juht on teda märganud. 

Enne helkuri riiete külge kinnitamist tasub korra mõelda autojuhi vaatevinklist, kas see ka tegelikult autojuhile nähtav on. Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel ehk umbes 50-80 sentimeetri kõrgusel maapinnast. Seejuures on oluline, et rippuv helkur jope või mantli serva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Pimedal ajal maanteel liikudes kindlasti ei piisa ainult ühest helkurist, vaid lisavalgusallikana tasub kasutada ka taskulampi või telefoni, et selle abil ennast autojuhtidele nähtavaks teha. 

“Selleks, et meie lähedased jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, saame ise väga palju ära teha, kui kanname helkurit ja hoolitseme selle eest, et meie lähedastel see olemas oleks,“ rõhutas Loigo.

Möödunud aasta 1. oktoobrist kuni käesoleva aasta 31. märtsini ehk pimedatel kuudel hukkus õnnetustes üheksa ja sai vigastada 180 jalakäijat. Käesoleva aasta oktoobri algusest on jalakäijate osalusel juhtunud 12 liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 14 inimest. 

Ööpäeva jooksul analüüsiti 1761 esmast koroonatesti, millest 36 tulemus osutus positiivseks

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 1761 esmast koroonatesti, millest 36 tulemus osutus positiivseks, viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta langes seega 35,74-le.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 17 inimesel. Ida-Virumaale lisandus viis ja Tartumaale viis. Pärnumaale ja Saaremaale lisandus üks nakatunu. Seitsmel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Ida-Virumaa uutest juhtumitest ühel juhul saadi nakkus pereliikmete kaudu, ühel juhul töökohas, ühel juhul kooli ning kahel juhul tuttavate kaudu. Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 19 haigestunut. Sillamäe kooli koldega on seotud 35 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 938 inimest, kellest on haigestunud 160.

Tallinna lisandus 14 uut nakatunut. Harjumaa uute juhtumite puhul on viiel juhul tegemist nakatumistega töökontakti kaudu. Neljal juhul on haigus sisse toodud Inglismaalt, Prantsusmaalt, Afganistanist ja Indiast. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel. Kokku saab Põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kuut kollet, esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on seitse haigestunut. Perekonna koldes on viis inimesest. Tänahommikuse seisuga lisandus uus kooli kolle kuue inimesega ning veel üks töökoha kolle kuue nakatunuga. Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on 1 272 inimest, kellest 234 on haigestunud.

Tartumaale lisandunud kolme juhtumi puhul on tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega, kahe juhtumi nakatumise asjaolud on veel täpsustamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 563 inimest, kellest 56 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet – töökohakolle Võrus 24 inimesega ja Jõgevamaa töökoha kolle 18 inimesega. 

Pärnumaale ja Saaremaale lisandunud juhtumite asjaolud on selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 62 inimest, kellest 17 on haigestunud.

Laupäevahommikuse seisuga viibib haiglas 30 koroonapatsienti, kellest juhitaval hingamisel on kaks. Koju saadeti neli inimest, kaks viidi üle aga üle mitte COVID-19 osakonda ning üks inimene viidi Ida-Viru keskhaiglast teise haiglasse. Uusi haigusjuhtumeid avati kaks, surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Eestis on kokku tehtud üle 241 000 esmase testi, millest 4052 ehk 1,67 protsenti on olnud koroona suhtes positiivsed. Testide täpsemat statistikat saab vaadata leheküljelt www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Kehtestatud piirangud on terviseameti kinnitusel seni toiminud ja viiruse levik on stabiilne. Lähinädalad näitavad, kas uute nakatunute arv püsib samal tasemel, hakkab langema või tõuseb taas. Ühise pingutusega saame tõkestada viiruse levikut ja jätkata oma tavapärase eluga.

"Koolivaheaeg võib saada viiruse leviku kriitiliseks murdepunktiks. Hoolivalt käitudes saame kõik nakatumist vältida," teatas terviseamet. "Puhka koolivaheajal Eestis. Vaba aja veetmise võimaluste kohta saad info näiteks oma lähimast noortekeskusest. Kohalikud noorsootööasutused pakuvad tavapäraselt vaheajal palju huvitavaid tegevusi ja on arvesse võtnud ka selle, et tuleb tagada osalejate turvalisus. Palju üritusi ja tegevusi toimub värskes õhus."

Negatiivse koroonatestiga tohib alates esmaspäevast Balti riikidest ja Soomest tulla Eestisse ilma eneseisolatsioonita. Sõnumid: Eesti soovib Balti riikide ja Soome vahel ühise liikumisruumi taastamist, kuna epidemioloogiline olukord on regioonis sarnane ning ühine liikumisruum loob võimaluse hoida piirkonnas võimalikult tavapärast elu. Endiselt kehtib soovitus reisida vaid vältimatu vajaduse korral, mis on eriti aktuaalne arvestades eesootavat koolivaheaega.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD