Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas määruse, mille alusel kompenseeritakse märtsini kodutarbijatele gaasi- ja elektrikulud kindla hinnapiiri alusel.
Kompensatsiooni saamiseks peavad lisaks elektri- ja gaasimüüjatele riigile avalduse esitama ka muud juriidilised isikud, kes vahendavad või müüvad korteriühistule ise elektrit või gaasi, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Kolmapäeval, 2. veebruaril, Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäeval on Eestis lipupäev.
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalistusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised. Lipp heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.
2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti riigi iseseisvust. Selle riigile ja rahvale olulise sündmuse tähistamiseks palistati tänavad ja majad juba 1920. aastal sinimustvalgete lippudega. Eesti lipu heiskamine 2. veebruaril on traditsioon, mis kinnitati ka Eesti lipu seadusega 2005. aastal.
Teisipäevase seisuga on ligi 48 000 Eesti peret esitanud kohalikele omavalitsustele taotluse elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete osaliseks tasumiseks, mis on mõeldud kuni keskmise sissetulekuga inimestele tavapärasest kõrgemate energiakulude katmiseks.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul jääb keskmine väljamakstud toetussumma 170 euro kanti. „Enamus toetusest ehk 91 protsenti on seni läinud elektrikulude katteks, gaasi ja kaugkütte osa moodustab mõne protsendi. Omavalitsused on siin teinud tublilt tööd, olles tänaseks ära menetlenud 23 000 taotlust ja inimestele väljamaksmiseks suunanud kokku ligi neli miljonit eurot,“ rääkis minister. “Taotlemine on lihtne – selleks tuleb nimetada pereliikmed, nende sissetulekud ja taotlusele lisada oma tegeliku elukoha arved.”
