Kinnisvarabüroo Uus Maa teatel on üüriturg kriisist suures osas taastunud ning koroonat hinnakauplemisel enam ettekäändeks tuua ei õnnestu.
"Mäletatavasti langesid 2020. aastal üürihinnad järsult, keskmiselt 25 protsenti ning eriti hull oli olukord ühe- ja kahetoaliste korteritega, mida on pakkumisel palju enam," kirjutab Uus Maa Arena kinnisvaramaakler Gerli Asmer augustikuu kinnisvarakirjas.
Statistikaameti analüütikute sõnul ei pruugi uue elamispinna asemel vanema ja renoveerimist vajava korteri soetamine anda hinnavõitu ning seejuures võib eluruumi kordategemine osutuda sootuks kallimaks kui uue ostmine.
Käesoleva aasta juulis oli uute eluruumide keskmine pakkumishind 123 000 eurot, renoveerimist vajavatel eluruumidel aga 47 000 eurot. Aasta varem oli uute eluruumide keskmine pakkumishind 102 000 eurot ja renoveerimist vajavatel ligi 45 000 eurot. Renoveerimist vajavate eluruumide aastane hinnatõus on seega olnud 6 ja uutel 20 protsenti.
Statistikaameti analüütikud selgitavad, et üldiselt kehtib majanduses põhimõte, et turg tahab olla tasakaalus. "Kinnisvara kontekstis tähendab see, et eluasemed peavad olema turul hinnastatud selliselt, et remonti vajav peaks kogukuludega jõudma umbes samale tasemele, kus on uus. Kui eluaseme remont läheb kallimaks kui uue ostmine, siis vanu ei osteta. Kui aga uued eluasemed on liiga kõrge hinnaga, ei osteta jälle neid. Turg viib hinnad loogilisse tasakaalu."
Samal ajal on viimase aasta majandusmuutuste tõttu renoveerimise hinnad oluliselt tõusnud. Ehituse maksumuse muutust kajastav ehitushinnaindeks on võrreldes eelmise aasta märtsiga kasvanud üle 8 protsendi. Indeksi ühe komponendi – materjali – hinnad on tõusnud üle 12 protsendi. Kallinenud on ka tööjõud ja masinad.
"Viimast aastat vaadates võib väita, et turu tasakaalu põhimõte toimib – suurenenud on renoveerimist vajavate ja uute korterite hindade vahe, kuid umbes samal määral on kasvanud ka renoveerimist vajavate eluruumide elamiskõlblikuks muutmise kulu," kirjutavad analüütikud.
Ehkki ülaltoodust võib jääda mulje, et Eesti kinnisvaraturg on koroonaviirusest tingitud tagasilöökidest hoolimata tasakaalus, siis analüütikute sõnul leiab olukorda põhjalikumalt analüüsides siiski ka probleeme.
Nimelt on ehitusega seotud ettevõtete käive viimase poole aasta jooksul märgatavalt kasvanud, mõnes valdkonnas kuni kaks korda. Märkimisväärne käibe kasv võib hoiatada eesseisva hinnatõusu eest – kui käive kasvab, siis kasvab ka nõudlus pakutava järele, ja kui nõudlust pole piisavalt, kallineb paratamatult hind.
"Ehitusmees hakkab kõrgemat hinda küsima, kipsplaadid müüakse sellele, kes on nõus rohkem maksma. See loogika aga avaldub majanduses järk-järgult. Esialgu kasvab käive, hiljem tulevad hinnad järele," tõdevad analüütikud.
Ehitusettevõtete käive on viimase poole aasta jooksul kasvanud 1,6 korda, materjalimüüjatel 1,9 korda, vee- ja kütteseadmetega kauplejatel 1,4 korda ning rauakaupade ja värvide müüjatel 2 korda. Suur käibehüpe ennustab analüütikute hinnangul kindlasti ehitushindade kasvu.
Statistikaameti teatel on kaubavedude maht raudteel viimase kolmekümne aasta jooksul läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid, aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligikaudu 1,4 miljardit tonni.
"Eesti raudtee-ettevõtted vedasid 1990. aastate alguses vähem kaupa kui 2000. aastatel. Alates 2010. aastatest on kaubaveo mahud aga langustrendis olnud," kirjutas statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa ameti blogis.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.