. 
Ajalehe Postimees, telekanali Kanal 2 ja mitmete teiste meediaväljaannete omanikfirma, ettevõtja Margus Linnamäele kuuluv Postimees Grupp, teenis tänavu aprillis lõppenud majandusaasta aruande kohaselt 53 miljoni euro suuruse käibe juures 8,9 miljonit eurot kahjumit, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal kolmapäeva õhtul.
Postimees Grupi juhi Andrus Raudsalu sõnul on ajakirjandus kui äri tänasel hetkel koht, kus suurt kasumit loota pole, ning Postimehe eesmärk on liikuda kahjumi vähendamise suunas, et vähemalt nulli jõuda, edastas ERR.
"Uudismeedia tootmine on pigem täna meie turul tegevus, kuhu tulebki peale maksta kahjuks. Kui vaadata asja suuremas perspektiivis, siis me oleme täna ju osaliselt tänu kuulutusteportaalide müügile väga hästi kapitaliseeritud ettevõtete grupi osa, kellel kasumlikkusega probleeme ei ole. Ja see, et meil täna on olemas Eestis inimesed, kes on valmis vaba ajakirjanduse nimel kandma ka teatavaid kulusid, on tervitatav ja teistpidi teeb see meid jällegi täiesti sõltumatuks," kommenteeris Raudsalu.
"Me oleme küll vaikselt sinnapoole teel, et oma kahjumit vähendada ja ühel hetkel jõuda ka nulli, aga ka omaniku ootus ei ole see, et ta hakkaks nüüd Postimehest ülisuuri kasumeid välja võtma," lisas Raudsalu.
Eesti suurim haridustöötajaid koondav ametiühing Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) ja õpetajate aineliidud kinnitasid pärast kolmapäevast kohtumist taaskord üksmeelselt, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTM-i antud aeg organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHL-i juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Kolmapäevasel kohtumisel tõdeti, et HTM-i korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM lähtus seaduseelnõu sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et praegu on suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis ebapiisav õpetajate järelkasv, arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.
Praeguseks on 14. oktoobril riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu. Need on Eesti Matemaatika Selts, Eesti Keemiaõpetajate Liit, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond, Eesti Geograafiaõpetajate Ühing, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts, Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts, Eesti Soome Keele Õpetajate Selts, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Kunstihariduse Ühing, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit, Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita" , Eesti Loodusainete Õpetajate Liit, Eesti Alushariduse Ühendus, Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit ja Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus.
Lehekülg 1450 / 1950
