Äsja avaldatud ning 14 000 küsitletut hõlmanud rahvusvaheline Manpoweri uuring sedastas, et töökohta valides on igas eas meeste ja naiste jaoks esimeseks käivitavaks jõuks raha, meestest rohkem lähevad naistele aga korda paindlik tööaeg ja head kolleegid.

Uuringu käigus küsiti inimestelt, mis neid mõjutab töökoha kasuks otsustama ja mis neid motiveerib samasse organisatsiooni pikemaks perioodiks tööle jääma. Arusaadavalt varieeruvad tulemused paljuski vanusest lähtuvalt, aga esikohal nii töökoha vahetamisel kui senisesse organisatsiooni jäämisel on kompensatsioonipakett, mille osaks on lisaks töötasule ka näiteks ettenähtust pikem tasustatud puhkus ning tervise- ja pensionikindlustuslahendused. Ühtlasi tõi uuring välja, et kõigist uuritud sihtgruppidest läks raha kõige enam korda kuni 25-aastastele naistele.

Kui meeste jaoks jäävad motivatsioonitegurite edetabeli teisele kohale töö pakutavad väljakutsed, siis naiste jaoks on tähtsam paindlik tööaeg, mis on eriti oluline 25–44-aastaste naiste jaoks. Noorematele naistele on tähtis arenemisvõimalus ning üle 45-aastastele naistele meestega sarnaselt töö väljakutsete rohkus. Uuring tõi välja, et naistele läheb rohkem korda meeskond, meestele seevastu organisatsiooni maine.

Samas organisatsioonis pikemalt töötamise motivatsiooni puhul jääb esikohale töötasu, aga väljakutsed nihkuvad tahapoole ning olulisemaks muutuvad töökaaslased, juhi isiksus, edasised karjäärivõimalused ning töökoha kodulähedus või võimalus distantsilt tööd teha.

„Kindlasti pole uuringu eesmärgiks lahterdada naisi ja mehi või noori ja vanu, vaid mõista, mis kedagi käivitab,“ ütles Manpoweri Baltikumi juht Heigo Kaldra. „Üle 50 protsendi tööandjate väitel ei leia nad enam tööturult sobivate oskustega inimesi, seega on nii täpselt sihitud värbamine kui inimeste hoidmine saanud ettevõtete strateegilisteks eesmärkideks. Töökohavääriline palk meelitab inimese küll tööle, aga edasi mängib motivatsioonipaketis suurt rolli inimese taust ja ootused. Üha enam leidub organisatsioone, millel pole „üks pakett kõigile“, vaid motiveeriv rätsepalahendus igale töötajale eraldi.“

„Mida paindlikum on ettevõte oma suhtumises, mida personaalsemaid motivatsioonipakette suudetakse pakkuda, seda lihtsam on inimesi leida ja neid hoida,“ selgitas Kaldra.

Manpower on rahvusvaheline personaliettevõte, millel on üle 70 aasta kogemust töötajate värbamise ja renditeenuste alal. 15 aastat tegutsenud Manpower Eesti teenused hõlmavad kogu personalivaldkonda töötajate värbamisest ja rentimisest kuni sihtotsingu ja konsultatsioonideni.

Eelmise aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2018. aastaga 3,8 protsenti ehk 995 autolt 1032 autoni ööpäevas.

2018. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2017. aastaga 2,9 protsenti. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

2019. aastal oli põhiteedel aasta keskmine liiklussagedus 5602 autot ööpäevas ehk võrreldes 2018. aastaga oli kasv 3,8 protsenti, tugiteedel 1663 autot ööpäevas ehk kasv on 3,9 protsenti ja kõrvalteedel 321 autot ööpäevas ehk kasv on 3,4 protsenti.

Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille kilomeetritel 13,0-13,8 mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 33 794 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maanteel kilomeetritel 9,2–11,0 km, kus sõidab 32 375 autot ööpäevas, Tallinna–Narva maanteel kilomeetritel 11–13,7, kus sõidab 29 087 autot ööpäevas, Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel kilomeetritel 13,8-14,8 km, kus 28 589 autot ööpäevas ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel kilomeetritel 5,5–8,7, kus sõidab 26 695 autot ööpäevas.

2019. aastal on enim sõidukeid lisandunud Tallinna ringteele ehk 14 141 autot ööpäevas ning kasv on 11 protsenti ja Riia–Pihkva maanteele 927 autoga ööpäevas ja kasv on 6,9 protsenti.

Sõidukite arv vähenes Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteel, kus sõitis 4896 autot ööpäevas ning languseks kujunes 0,2 protsenti.

Liiklussagedus on põhimaanteedel alates 2005. aastast kasvanud 47 protsenti ehk keskmiselt kolm protsenti aastas.

Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne.

Liiklusloenduse infosüsteemis oli 2019. aasta lõpu seisuga kokku 102 püsiloenduspunkti ning 47 perioodilist loenduspunkti.