SEB ekspertide sõnul on selgelt näha, et koroonaviiruse levik mõjub turgudel negatiivselt aktsiatele ja võlakirjadele.

Marketsi riskianalüütiku ja nõustaja Martin Sillasoo sõnul on praegu  kindel vaid see, et viirusel on globaalne mõju, mis on nüüdseks kohal. "Erinevalt teistest viimaste aastate jooksul ilmnenud riskidest ja kriisidest on viirusel mitmesugused otsesed finantspoliitilised tagajärjed, mis mõjutavad eriti Hiinat. Selge on see, et mõju SKP-le on kõige tugevam just seal, kuna suur osa inimestest ei pääse isegi oma töökohtadele. Nüüd, kus viirus levib ka teistes riikides, avaldub mõju ka globaalsele kasvule," rääkis Sillasoo. 

Tema sõnul sõltub seejärel palju sellest, kas taastumisprotsessi kõver meenutab V-, U- või L-tähte. V tähendab järsku langust, aga ka järsku majanduslikku taastumist, nagu eelmiste viiruspuhangute puhul. U-stsenaarium tähendab, et ebakindlus jääb mõneks ajaks püsima, kuid et olukorra normaliseerumine aitab taastumisele kaasa. "L, vähim tõenäoline stsenaarium, tähendab kasvu kaotuse pikemat kestust. Teadmatus, milline on viiruse mõju, on globaalselt kaasa toonud rohkem kui kümneprotsendilise aktsiahindade languse. Lisaks ootavad finantsturud kõigilt maailma suurtelt keskpankadelt baasintresside alandamist ja/või varaostuprogrammide suurendamist. Sellised ootused keskpankadele on viinud näiteks USA 10-aastase võlakirja tootluse ajaloo madalaimale tasemele ehk ühe protsedi peale. Mõju väljendub ka Euribori tulevikuootuses – täna näevad turuosalised, et Euribor on negatiivne kuni 2027. aastani," arutles Sillasoo. 

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklev lisas, et viimase kahe nädala jooksul on olnud näha koroonaviiruse tugevalt negatiivset mõju aktsiatele ja riskantsematele võlakirjadele. "Turvalised valitsusvõlakirjad tegid samal ajal aga korraliku plusstulemuse. Siiski on hetkel veel raske öelda, kuivõrd tõsiseks mainitud mõjud investoritele kujunevad. Endiselt püsib kõige olulisem ebakindlus küsimuses, kuidas viirus järgmise paari kuu jooksul levib, seda eriti maailma suurima majandusega USA territooriumil. Hetkel leidub nii positiivseid kui ka negatiivseid märke ja samal ajal, kui Hiinas võib täheldada stabiliseerumise esimesi ilminguid, tekitab muret viiruse kiire levik väljaspool Hiinat, sh Itaalias, Lõuna-Koreas ja Iraanis," ütles Võrklaev. 

"Mis puudutab tulevikuprognoosi, siis meie arvamuse kohaselt on arengukõver U-kujuline. Võime küll oodata jätkuva ebakindluse perioodi ja aktsiaturgude närvilisust, kuid ühe või mitme kvartali jooksul taastub majanduste ja turgude normaalne rütm. Peagi hakkavad finantsturud keskenduma 2021. aasta kasvunumbritele ning kui väga pikale veniv ja väga negatiivne ehk L-stsenaarium ei realiseeru, võime uskuda, et järgmise aasta tootmistasemeid mõjutab koroonaviirus vaid marginaalselt," ütles Võrklaev. 

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel märkis, et konkreetse viiruse puhul on majanduse ja turgude kontekstis peamine probleem määramatus – keegi ei oska praegu anda adekvaatseid hinnanguid selle majanduslikule mõjule ei lühi- ega pikaajalises perspektiivis. See on ka põhjus, miks volatiilsus nii kõrge on. Kui turuosalistel pole konkreetset infokildu, mille külge end haakida, on instinktiivne müüa ja seda ka tehakse.

"Tõenäoliselt on lähimad kahe-kolme nädalat otsustavad selle asjus, millist mõju viirus maailma majanduskasvule omab. Tähelepanu peaks hoidma kolmel asjaolul. Esiteks viiruse levikul. Teiseks sellel, milliseid meetmeid võtavad keskpangad ja valitsused majandus(t)e toimivuse tagamiseks. Kolmandaks tuleks vaadata seda, mida ütlevad konkreetsed ettevõtted – kui pikaks kujunevad häired tarneahelas. Dollari, maailma olulisima valuuta intressimäärasid juba kärbiti. Ei saa välistada, et mingil moel järgnevad sellele teised keskpangad. Samas tuleb ka meeles pidada, et kõik hädad ei ole monetaarpoliitikaga ravitavad. Praegune kriis koroonaviirusega paistab olemuselt olema kahjuks just selline häda," lisas Koppel. 

Eesti on meeste ja naiste vahelise võrdsuse näitajatega Euroopa Liidu riikide tagumises pooles, palgalõhe on Eestis jätkuvalt Euroopa suurim, vahendab ERR rahvusvahelise naistepäeva eel avaldatud ülevaadet.

Kui Euroopa Liidu riikide keskmine soolise võrdsuse näitaja on 2019. aasta andmete põhjal 67,4 punkti maksimaalsest sajast, siis Eesti indeks on 59,8 punkti, selgub Euroopa Soolise Võrdsuse Instituudi (EIGE) avaldatud andmetest. Indeksi koostamisel arvestatakse meeste ja naiste positsiooni tööturul, nende varanduslikku olukorda, haridust, ajakasutust, nende võimuressursse ning tervist.

Kõige võrdsemas olukorras on naised ja mehed Rootsis (indeks 83,6), millele järgnevad Taani (77,5), Prantsusmaa (74,6), Soome (73,4), Ühendkuningriik (72,2), Holland (72,1), Iirimaa (71,3), Belgia (71,1) ja Hispaania (70,1). Kõige halvem on olukord soolise võrdsusega Kreekas, kus seda näitav indeks oli 51,2 punkti. Eesti ja Kreeka vahele jäävad Läti (59,7), Bulgaaria (58,8), Küpros (56,3), Tšehhi (55,7), Horvaatia (55,6), Leedu (55,5), Poola (55,2), Rumeenia (54,5), Slovakkia (54,1), Ungari (51,9).

Eesti koondindeksis on soolise võrdsuse näitajatest kõige parem olukord tervise valdkonnas, kus indeks on 81,9. Sellele järgneb ajakasutuse osaindeks, mis kajastab tasustamata töödele ja sotsiaalsetele tegevustele läinud aega, mis Eestis on 74,7 punkti. Tööalaseid võrdseid võimalusi kajastava osaindeksi näitaja oli Eestis 71,5 punkti. Sugupoolte majanduslikku võrdsust kajastav näitaja oli Eestis 69,4 punkti. hariduslikku ebavõrdsust kajastav osaindeks hõlmab nii kõrgharidusega meeste ja naiste erinevat osakaalu kui ka sooliselt ebavõrdset jagunemist erinevate erialade vahel ning see näitaja oli Eestil 55,5 punkti. Sugupoolte võimuressursse kajastav osaindeks, mis näitab meeste ja naiste võrdset ligipääsu poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsfääri otsuste tegemisele, oli Eestis 34,6 punkti.

Samal ajal avaldas Euroopa Parlament Eurostati koostatud ülevaate meeste ja naiste palkade erinevustest, kus Eesti on jätkuvalt viimasel kohal. Suuremate kui kümne töötajaga ettevõtete palga-andmete põhjal oli meeste ja naiste palgaerinevus kaks aastat tagasi Eestis 22,7 protsenti, samas kui EL-i keskmine oli 14,8 protsenti.