Eestis on alampalk viimastel aastatel kiirelt kasvanud, sellega seotud laste miinimumelatise määr on liiga kõrge ja inimesed jäävad selle maksmisel sageli hätta, leiab justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli uuring, vahendab "Aktuaalne kaamera".

Uuringu järgi on lapse miinimumelatise määr 70 protsendi võrra kõrgem kui keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis.

Kehtiv seadus ütleb, et ühe lapse eest makstav madalaim elatis on pool miinimumpalgast. Hiljutine alampalga tõus tähendab, et kui lahku läinud paaril on neli last, peab lastest eemal elav vanem elatist maksma ligi 1200 eurot.

"Enamus inimesi muidugi lähtub sellest ministeeriumi poolt väljatöötatud miinimumist. Kindlasti ei ole see igas olukorras asjakohane," ütles perelepitaja Helle Niit.

Esmaspäeval esitletud Tartu Ülikooli uuring leiab, et kehtiv süsteem on jäik ega võta arvesse tegelikke lastele tehtavaid kulusid.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Kadri Lees selgitas, et miinimumelatise määr on praegu liiga suur ning inimesed jäävad hätta selle maksmisel. "Praegu arvutasime välja, standardeelarve puhul tuleb keskmiseks kuluks ühe lapse kohta 343 eurot kuus ja kui mõelda elatise kontekstis, siis peaks selle jagama kaheks," sõnas Lees.

Seega, lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on uuringu järgi 172 eurot. Kuna alampalgaga seotud elatise miinimummäär on alates käesolevast aastast 292 eurot, kohustab seadus elatist maksma 70 protsenti rohkem kui lapsele keskmiselt kulub. Kui lapsi on mitu, vähenevad kulud mastaabisäästu tõttu veelgi, leiab uuring. Kehtiv seadus sellega ei arvesta.

"Me tõime välja erinevaid tegureid, millele võiks otsa vaadata, kui miinimumelatist hakata määrama. Need võiksid olla lapse vanus, kas tal on õdesid ja vendi ja piirkond, kus laps elab. Nendest teguritest võiks lähtuda, kui hakata koostama uut eelnõud," ütles Lees.

Justiitsministeerium on saanud seoses elatise määramisega palju kaebuseid ja püüab leida õiglast lahendust.

"Vaatame nüüd otsa nendele andmetele ja peame arutama täpsemalt, mida see poliitiliste valikute osas võiks ja peaks kaasa tooma," ütles Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm.

Olerexi turundusspetsialisti Birgit Lõhmuse sõnul võivad naftahindade järsu alanemise tõttu Eesti tanklate kütusehinnad langeda isegi alla 1,2 euro.

Lõhmus ütles BNS-ile, et kui hinnalangus jätkub või jääb samaks, on ka Eesti tanklates oodata lähipäevadel hinnalangust. "Hinnad võivad langeda isegi alla 1,2 euro," märkis ta.

Naftahinnad kukkusid esmaspäeval pea kolmandiku võrra, mis on suurim langus alates 1991. aasta Lahesõjast. West Texas Intermediate kukkus umbes 30 protsenti ja Põhjamere brendi barrelihind 26 protsenti.

Langus tuli pärast Saudi Araabia ootamatut otsust hindu langetada, kui naftakartelli OPEC-i ja selle välispartnerite liit lagunes.

OPEC-i ministrid otsustasid läinud nädalal tootmist kärpida, et tulla toime koroonaviiruse epideemia mõjuga, kuid kärpelepe sõltus naftakartelli liitlastest, eeskätt Venemaast.

Maailma suuruselt teine naftatootja Venemaa aga keeldus tootmise vähendamisest. Saudi Araabia vastas sellele pühapäeval 20 aasta suurima hinnalangetusega, mis paiskas naftaturud kaosesse.