Terviseameti labor analüüsis teisipäeval 26 inimeselt võetud koroonaviiruse proove, neist osutus positiivseks üks.

Haigestunu saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiasse, lennujaamast Eestisse liikus ta isikliku transpordiga. Haigestunul on kerged sümptomid ning ta viibib kodusel jälgimisel.

Teisipäeval analüüsis labor ka kaheksa inimese proove, kes viibisid 26. veebruaril ühes bussis Eesti esimese nakatunud inimesega, edastas terviseamet. Kõik kaheksa proovi olid negatiivsed. Alates 31. jaanuarist on terviseamet teinud 107 koroonaviiruse proovi.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga. Lähtuvalt ECDC riskihinnangust on hetkel koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina, Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea ja Põhja-Itaalia Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmonte regioonid.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Kui inimene kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse, tuleks nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112. Kindlasti ei tohiks minna abi otsima mõne haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele.

Praeguse info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Terviseamet avalikustas Eestis teise koroonaviirusega nakatumise juhtumi, mis on seotud Tartu elanikuga, linnavalitsus palub tartlastel üles suhtuda terviseameti juhistesse tõsiselt.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles juhtumit kommenteerides, et Tartu linn teeb tartlaste turvalisuse tagamiseks tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi ja terviseametiga. "Palume inimestel väga tõsiselt suhtuda terviseameti juhistesse, mis puudutavad nii igapäevaseid hügieeninõudeid kui ka käitumist riskipiirkonnast saabumisel ja haigustunnuste ilmnemisel," sõnas Klaas. 

Ta lisas, et linnavalitsus on pidevas kontaktis linna allasutustega, kellele on saadetud ka konkreetsed suunised ja juhised terviseameti soovituste järgmiseks. 

Eestis leiti teisipäeval teine koroonaviirusesse nakatunu, kes saabus möödunud laupäeval Itaaliast Bergamost lennukiga Riiga ja sealt tuli isikliku autoga Eestisse.

Haigestunul on kerged sümptomid ning ta viibib kodusel jälgimisel.

Sotsiaalministeerium kavandab eelnõu, mille järgi hakkaks töötuskindlustushüvitist saama ka need inimesed, kes vabatahtlikult töölt lahkuvad, vahendab ERR-i uudisteportaal.

Samas pole selge, kui suurt hüvitist nad saama hakkavad. Kui vabatahtlikult lahkujatele makstaks sama suurt hüvitist kui koondatutele, läheks see maksma aastas sada miljonit eurot, seega rakendub kindlustus eeldatavalt vaid osaliselt.

Kui töötaja lahkub praegu töölt enda algatusel, poolte kokkuleppel ehk kokkuvõttes vabatahtlikult, siis praeguse korra järgi talle töötuskindlustushüvitis ei laiene. Hüvitist makstakse praegu sunniviisiliselt lahkunutele, näiteks koondatutele või asutuse likvideerimisel, kuni 50 protsenti palgast.

Kuivõrd töötukassast saab abi ainult veerand töötutest, näitab see selgelt, et süsteemis on suured muutused vajalikud, ütles ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson. "Me näeme, et hädasti on vaja seda muudatust," märkis ta.

Töötuskindustushüvitised maksavad kinni töötajad ja tööandjad ise, kes koguvad töötukassasse praegu maksetena vastavalt 1,6 ja 0,8 protsenti palgast. Kui hüvitis laieneks kõigile töölt lahkujatele, läheks see sotsiaalministeerimi arvestuse järgi riigile maksma täiendavalt 100 miljonit eurot aastas.

Töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnul ei saa praegu veel täpselt öelda, palju taoline muudatus maksma läheks.

"Praegu on osapooled avaldanud arvamust, et need muudatused võiksid mahtuda täna kehtivate kindlustusmaksemäärade sisse. Arvutused on algusjärgus, küll aga on selge, et see midagi maksma läheb. Tõenäoliselt sõltub lõplik kokkulepe sellest, kui palju meil võimalik maksta on," rääkis Paavel.

Sotsiaalministeerium pakkus esmaspäevasel kohtumisel sotsiaalpartneritele ja töötukassale välja juba nii-öelda kärbitud variandi, mille järgi võiks hüvitist hakata maksma 90 päevast pärast vabatahtlikult töölt lahkumist.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlichi sõnul pole see 90 päeva ainuke variant.

"Võib-olla peaks alustama maksmist 60 päevast, võib-olla peaks alustama maksmist hiljem, Võib-olla juhul kui inimene lahkub ainult omal tahtel, ühepoolselt, alustakse 90 päevast, aga kui inimene lahkub poolte kokkuleppel, alustatakse töötuskindlushüvitise maksmist 60 päevast;" rääkis Ehrlich.

Ehrlichi sõnul on ministeeriumi ettepanek 50 protsenti inimese eelnevast töötasust, mis mõne aja möödudes langeks nagu tänases süsteemis. Samuti ei laieneks hüvitis kõigile töölt lahkujate gruppidele.

Hüvitise maksmine soodustaks turvalist töölt lahkumist. Kahekuuline hüvitiseta periood aga pidurdaks mõtlematuid otsusesid tööst loobumise osas.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul oleks õiglane aidata ka vabatahtlikult töölt lahkujaid, sest nii nagu kõik töötajad, on nad maksnud töötuskindlustusmaksu.

Eelnõu koos tulude ja kulude hinnanguga saab valmis selle aasta lõpuks. Järgmise aasta alguses jõuab see valitsusse ja seejärel arutamiseks riigikokku.