EESTI ELU

Ministeerium: koolivaheajal riskipiirkonnas käinuil tuleks koju jääda

Seoses koolivaheaja lõpuga tuletab haridus- ja teadusministeerium koolidele, õpilastele ja nende vanematele meelde terviseameti soovitust, et koroonaviiruse suure levikuga riikides hiljuti käinud õpilased võiksid vahetult pärast reisi kaheks nädalaks koju jääda.

„Vaheaeg on läbi ja homme alustavad koolid uue hooga oma tavalist tööd. Möödunud nädalal diagnoositi Eestis esimene COVID-19  juhtum ja viiruse leviku takistamiseks peame kõik käituma teadlikult. Mõistlik on suhtuda viiruse ohtu tõsiselt. Seega soovitame koolidel võimaldada vahepeal riskipiirkonnas reisinud õpilastel 14 päevaks koju jääda,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

„Koolid oskavad suurepäraselt kasutada kaasaegsed õpivõimalusi, et ka lühiajaliselt kodus viibivad lapsed saaksid saavutada ettenähtud õpitulemused. Samuti on see hea võimalus iseseisva õppimise oskuste rakendamiseks,“ lisas Reps.

Kõige usaldusväärsemat infot viiruse kohta saab terviseametist, mis hoiab Eesti elanikke ja asjassepuutuvaid riigiasutusi meid mõjutavate arengutega kursis ning täiendab oma kodulehekülge pidevalt värskete andmetega.

Veebruari viimastel päevadel diagnoositi ühel Eesti alalisel elanikul COVID-19 ja asuti aktiivselt tegelema viiruse leviku takistamisega.

Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis praegu laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.

Riskipiirkonnad on praeguse seisuga Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangu alusel Hiina, Põhja-Itaalia Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid, Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea.

Lähemalt saab viiruse leviku, sümptomite ja käitumisjuhiste kohta teavet terviseameti veebilehelt: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Hiinas on nakatumiste arv taas kasvanud

Hiinas on koroonaviirusse nakatumiste arv pärast langust taas kasvanud, pühapäeval teatasid võimud 573 uuest nakatunust, mis on viimase nädala suurim arv.

Kõik uued nakatumised peale kolme registreeriti riigi keskosas Hubei provintsis, mille pealinnast Wuhanist kriis eelmise aasta lõpus alguse sai.

Viirus on praeguseks levinud enam kui 60 maailma riiki , Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on  tõstnud globaalse ohuhinnangu kõrgeimale tasemele. Maailmas on uude viirusse nakatunud umbes 87 000 inimest, kellest ligi 3000 on surnud. 

USA president Donald Trump kutsus ameeriklasi säilitama rahu pärast esimese inimese surma viirusse Ühendriikides. Esimesest viiruseohvrist teatas ka Austraalia.

Lõuna-Korea, kus on enim nakatunuid väljaspool Hiinat, teatas pühapäeval 378 uuest nakatunust, kokku on riigis haigestunud 3526 inimest. 

Kolmandaid ja neljandaid lapsi sünnib varasemast oluliselt rohkem

Eesti meditsiinilise sünniregistri eelmise aasta esialgsed andmed näitavad, et 2018. aastal alanud kolmandate laste hoogne sündimine jätkus ka mullu.

Läinud aastal oli kolmanda lapse sünnitajaid 2674, mis on 23 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi ja 26 protsenti rohkem kui viimasel kümnel aastal keskmiselt, teatas siseministeerium.

Ka neljandaid lapsi on viimastel aastatel aina enam sündinud. Mullu oli neljanda lapse sünnitajaid 642, millest rohkem sündis neljandaid lapsi viimati 1992. aastal. Sündide arvu kasvu üheks olulisemaks põhjuseks võib pidada 2017. aasta suvel jõustunud lasterikka pere toetust.

"Peame arvestama, et 90-ndatel sündinud naisi, kes on praegu 20-30-aastased, on vähe," kommenteeris rahvastikuminister Riina Solman värskeid andmeid. "Seetõttu on ütlemata rõõmustav, et võrreldes näiteks 2017. aastaga sündis Eestis eelmisel aastal lapsi rohkem ning seda just tänu kolmandate ja järgnevate laste sagedasemale sünnile. Numbrid näitavad ilmekalt, et kui peresid toetada, siis julgevad nad enda unistused ellu viia ja rohkem lapsi saada. Lasterikkuse toetamine ja tunnustamine on olnud õige samm ning seda tuleb kindlasti jätkata ja laiendada."

Meditsiinilise sünniregistri esialgsetel andmetel oli eelmisel aastal 13 730 sünnitust, millest kolmandaid ja järgnevaid oli kokku 3604 ehk 26 protsenti. 2018. aastal oli sünnitusi kokku 14 034 ja 2017. aastal 13 440. Sünniregistri andmed kajastavad Eestis toimunud sünnitusi. Sündide täielikud ja kontrollitud andmed avaldab statistikaamet mais.

Lasterikka pere toetus hakkas kehtima alates 2017. aasta 1. juulist. Perele, milles kasvab kolm kuni kuus last, makstakse lasterikka pere toetust 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega perele aga 400 eurot kuus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD