EESTI ELU

Töötajal tuleb tuludeklaratsiooni märkida ka saadud ümbrikupalk

Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab meelde, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel vastutab töötaja selle eest sama palju kui tööandja ning ümbrikupalga saamine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. 

Seepärast tuleb inimesel, kes on saanud aasta jooksul töötasu n-ö mustalt või kes märkab tuludeklaratsiooni esitades, et eeltäidetud deklaratsioonil on kajastatud tegelikkusest väiksem töötasu, märkida tuludeklaratsiooni oma tegelik sissetulek.

MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul on ümbrikupalk reeglina tööandja ja töötaja kahepoolne kokkulepe. „Lähtume sellest, et tasumata jäänud tulumaksukohustuse eest vastutavad mõlemad osapooled. Olukorras, kus töötaja on olnud ise ümbrikupalga saamisega nõus või seda koguni ise nõudnud, oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda maksukohustuse täitmist ainult tööandjalt,“ ütles Õun. „Seega tuleks kindlasti tuludeklaratsioonis oma andmed üle kontrollida ja vajadusel parandada,“ lisas ta.

Kui tööandja on töötasult jätnud maksud tasumata, tuleb sellelt tulumaks tasuda palga saajal. MTA omakorda pöördub aga tööandja poole nõudega deklareerida ja tasuda mustalt makstud töötasult sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Nõnda tagab ümbrikupalka saanud inimene endale sotsiaalsed garantiid, nagu haigushüvitis, võimaluse saada õiglast vanemahüvitist ja suuremat pensioni.

Eelmisel aastal oli suurim MTA määratud tulumaksukohustus koos intressidega 2500 eurot, mille töötaja pidi ümbrikupalga tõttu hiljem täiendavalt juurde maksma. Tegemist oli ühe Lõuna-Eesti ehitusettevõtte töötajaga, kes oli ümbrikupalga saamisega nõus ning soovis oma ametlike sissetulekute varjamiseks arveldada tööandjaga sularahas.

Kui töötaja otsustab esitada ebaõigete andmetega tuludeklaratsiooni, siis see võib tuua kaasa ka kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi. Samuti tuleb arvestada, et lisaks tasumata jäänud maksusummale tuleb maksta ka intressi 0,06 protsenti päevas.

Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligikaudu 6% töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4%-le, mistõttu on võitlus ümbrikupalkadega üks olulisemaid fookusi ameti tegevustes.

Eestis tuvastati esimene koroonaviiruse juhtum

Pixabay

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles ERR-i "Terevisioonis", et neljapäeva hommikul on Eestis leitud esimene koroonaviiruse juhtum.

"Tegemist on Eesti alalise elanikuga, kuid mitte kodanikuga, kes saabus Eestisse kolmapäeva õhtul," märkis ta.

Kiige sõnul on haigestunu Iraanist tulnud Iraani kodanik, kes on paigutatud haiglasse. 

"Päeva jooksul antakse juhtumi kohta täiendavat infot," ütles Kiik.

STT andmetel saabus haigestunud Iraani kodanikust mees kolmapäeva õhtul Tallinnasse reisibussiga Riiast.

1. märtsist muutuvad relvaklassid ja tulirelvadega reisimise kord

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

1. märtsist jõustuvad relvaseaduse muudatused, mis peamiselt puudutavad jahimeeste ja laskesportlaste relvadega reisimist Euroopa Liidus, samuti liigitatakse relvad edaspidi ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassidesse. 

Tänavu 1. märtsil jõustuvad relvaseaduse muudatused, millega võetakse täielikult üle Euroopa tulirelvadirektiiv. Muudatustega ühtlustatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli tingimusi Euroopa Liidus. Direktiivist tulenevalt jaotatakse relvad Euroopas ühtsetesse A-, B- ja C-klassidesse, mis põhinevad relva ohtlikkusel. 

Relvaklasside määratlus ei muuda siseriiklikult relvade käitlemise reegleid, samuti ei muutu relvade sisse- ja väljavedu kolmandatesse riikidesse.

„Muudatuste jõustumisel saab tulirelvaklassi alusel Euroopa Liidus jahipidamiseks reisida vaid madalama ohuklassi ehk C-klassi relvaga. Suurema tulejõuga relvadega teise riiki minemiseks on vaja taotleda sihtriigist eelluba ja seejärel politsei poolt väljastatav ühekordne luba,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa.

„Uute relvaklasside tõttu palume tulirelvapassi omanikel üle kontrollida sinna kantud andmed. Enne relvaga teise riiki reisimist tuleb andmete muutmiseks pöörduda politsei poole, kus tulirelvapass vahetatakse välja riigilõivuta,“ ütles Proosa. 

Direktiiviga keelatakse enese ja vara kaitseks selliste poolautomaatsete vintraudsete tulirelvade soetamine, mille salv mahutab püstoli puhul rohkem kui 20 padrunit ja püssi puhul rohkem kui 10 padrunit. Muudatus puudutab vaid kesktulepadrunit kasutavaid vintraudseid tulirelvi. Neid relvi tohivad edaspidi soetada vaid vastava spordialaga tegelevad laskesportlased, kollektsionäärid ning ajalooliste sündmuste taasetendajad. 

„Suure padrunisalvega relva omanikud, kes on relva registreerinud enne 1. märtsi, võivad  seda omada ja vallata senistel tingimustel kuni relva võõrandamiseni. Inimesed, kellel on suure mahutavusega padrunisalv, kuid puudub vastav relv, peavad salve hiljemalt 31. augustiks 2020. politseile loovutama või võõrandama,“ ütles Proosa. 

Direktiiv täpsustab ka akustiliste ja laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade Euroopa Liidus edasitoimetamist ning toob endaga kaasa muid väiksemaid muudatusi relvade kollektsioneerimisel, hoiustamisel ja mõistete täpsustamisel. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD