Maailmas on koroonaviirusesse surnud rohkem kui 150 000 inimest, näitasid reede õhtul uudisteagentuuri AFP kogutud andmed.

Reedeõhtuse seisuga oli maailmas kinnitust leidnud 150 142 koroonaviiruse surmajuhtumit, millest 96 721 Euroopas.

Ühendriikides on viirusesse surnud 34 575 inimest.

Aafrikas ületas uude koroonaviirusesse surnute arv tuhande.

Alžeerias on surnud 364, Egiptuses 205, Marokos 135 ja Lõuna-Aafrika Vabariigis 50 inimest.

Aafrika riikides on tuvastatud 19 334 nakatumist.

Valitsuskabinet kiitis heaks riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekud maade hindamise läbiviimiseks.

Rahandusministeeriumi sõnul saavad hindamise tulemusel adekvaatse info maa tegeliku väärtuse kohta nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka eraomanikud. "Maa hindamine annab ajakohase aluse maaga tehingute tegemiseks ja maa maksustamiseks. Maamaksu aastasele kasvule seatakse piirang ja kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima," teatas rahandusministeerium. 

"Maade viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal. Vahepealse ajaga on maa väärtus tõusnud keskmiselt seitse korda ja sellest ajast pärinevad andmed pole enam ajakohased," märkis maade hindamisega tegeleva Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits pressiteates. Ta lisas, et amet viib hindamise läbi 2022. aastal, mil hinnatakse ära Eesti kõik ligikaudu 750 000 maatükki.

"Aastatega on maa väärtus kordades kasvanud, kuid see ei tähenda sama suurt ja järsku maamaksu kasvu. Selleks kehtestame kaitsemehhanismid seaduse tasandil – vähendame maamaksu maksimaalseid määrasid ja seame piirangu, et maamaksu aastane tõus ei tohi ületada kümmet protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. 

"Samas annab maa hindamine ka maa omanikele otsest kasu. Ajakohastatud maa hinnad teevad kõigil ladusamaks müügi- ja rendilepingute sõlmimise, väheneb vajadus tellida eraldi maa hindamist ja suurenevad maa omanikele laekuvad talumistasud tehnovõrkude ja rajatiste pealt," lisas Aab.

"Pikk vahe hindamises on pannud ebasoodsasse olukorda kohalikud omavalitsused, kelle maamaksutulu on aastaid paigal püsinud. Seega on neil ka vähem vahendeid, millega parandada kohalikku elukeskkonda," märkis Aab.

Hindamise tulemusel võetakse maksustamisel aluseks kõige varem 2024. aastal. Muudatuste jõustudes võib elamumaa ja maatulundusmaa ehk õuemaa, põllumaa ja metsamaa maksimaalne maksumäär olla 0,5 protsenti ja ülejäänud sihtotstarvetel 1 protsent maaüksuse väärtusest, praegu on maksimaalne määr 2,5 protsenti.

Minimaalseks maksumääraks on 0,1 protsenti maa väärtusest. Elamumaa maksimaalse maksumäära langetamine aitab Aabi hinnangul ka üüritud kodudel kodukulusid madalal hoida. Valitsuskabineti ühine arvamus oli, et kodualuse maa maksuvabastus peab ka edaspidi säilima.

Konkreetse maksumäära otsustab kohalik omavalitsus (KOV), kes suudab kõige paremini hinnata oma elanike maksevõimet ja kohalikke prioriteete. KOV-idel on õigus kehtestada erinev maksumäär erinevatele maa sihtotstarvete gruppidele, mis annab võimaluse vähendada maaomanike maksukoormust ja suunata maa kasutust.

Sõltumata KOV-ide kehtestatud maksumääradest rakendub 10-protsendiline aastase kasvu piirang. Maamaksu määrad peavad olema kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud vähemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust.

Maa hindamine mõjutab ka paljusid riigiga sõlmitud maa kasutuslepinguid, mille tasu on seotud maa maksustamishinnaga. Ka nende kasvule nähakse ette leevendusmehhanismid. Samal ajal ühtlustakse ja lihtsustatakse maa kasutustasude määramise regulatsiooni ja seotakse kasutustasud maa maksustamishinnaga eesmärgiga vähendada halduskoormust ja kulusid lepingute haldamisel ja hinnangute tellimisel.