President Kersti Kaljulaidi sõnul on vabakonna keskmes alati olnud vabade inimeste vaba tahe ja südame sund, mis paneb meid muutma seda, mis peaks olema teisiti.

„Just sellised vabad ja tegusad inimesed, kellele on antud märgata, mis võiks olla meie elus teisiti, kellele on antud oskus teisi kaasa haarata, et need ideed ühiselt ellu viia – just sellised inimesed on olulisimaks takistuseks ja esimeseks sihtmärgiks neile, kelle soov on kehtestada oma tõde. Kisendades teiste oma kinni matta,“ ütles riigipea pühapäeval Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaali juures toimunud tänuüritusel „Eesti südames“.

Eesti tänane tugev vabakond toetub oma eelkäijate õlgadele, kes kõigest hoolimata tegutsesid ja hoidsid Eestit südames, ütles riigipea. „Meie tänaseid tegusaid ei ähvarda küüdirongid ega püssitorud. Ent enne, kui kogeda rõõmu saavutatud väiksemast või suuremast muutusest, tuleb sageli kohata mõistmatust, ignoreerimist, väljanaermist. Osavõtliku kaasamõtlemise asemel tuima väntsutamist bürokraatiamasinas. Või ka otsest halvustamist, eriti valus, kui kõrgemal võimupositsioonil olija suust.“

„Jah, on õelaid kommentaare, ent alati on ka asjalikke, eri huvisid ja suhtumisi avavaid arutelusid. On naeruväärsusteni küündivaid või siis pisarateni viivaid reegleid ja tingimusi, ent on alati ka annetamistalgutega kaasatulijad ja neid, kes ütlevad pikema jututa – teeme ära! On meie endi teha, kumb jääb peale,“ rõhutas president Kaljulaid.

Pühapäeval Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaali juures toimunud tänuüritusel „Eesti südames“ avaldati tänu julgetele ja tegusatele Eesti elu eestvedajatele läbi aja.

Kõne täisteksti leiate siit.

Peaminister Jüri Ratas rääkis laupäeval riigi aastapäeva kõnes, et mitte kunagi varem pole Eestil läinud suures plaanis nii hästi nagu viimasel paarikümnel aastal, ometi pole heaoluühiskonna hüvesid sugugi kõik nautida saanud.

"Me olemegi jõudnud heaoluühiskonna piirile, mille hüved, tõsi küll, pole ulatunud kõigini," sõnas Ratas. "Paljude näitajate poolest on Eesti siiski arenenud riikide tipus, millest viimati rõõmustas mind siiralt Eesti noorte PISA-testide võidukas tulemus. Ja nüüd seisab meie ees kaks ülesannet. Esiteks, kas murda klaaslagi, mis lahutab meid Põhjala heaoluriikide tasemest, mis aga eeldaks tõelist pööret mõtteviisis ja mõistagi kõigepealt laialdast debatti sellega seoses, või teiseks – ja see paistab praegu olevat reaalsem – hoida hammastega kinni saavutatust, milleni oleme praeguseks jõudnud, vältides samal ajal stagneerumist ning tagasilööke. Säilitamise kõrval on siiski enamasti parem plaan arendamine."

Ratas peatus Eesti Rahva Muuseumis peetud kõnes ilmastiku- ja kogu looduskeskkonna muutustel, mis on kaasnenud 19. sajandi lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga ning viinud tänaseks meid kõiki globaalse kliimakatastroofi lävele.

"Esiteks, meil tuleb otsida uusi kohanemisteid toimetulekuks juba aset leidnud muutustega. Teiseks tuleb meil investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad niinimetatud ökoloogilist jalajälge, ja kolmandaks – aga ütlen seda nüüd kujundlikult – tuleb meil hakata koomale tõmbama. Koomale tõmbama kõiges, mis puudutab ainelist ilma, vastukaaluks vaimuilmale, mille süvendamisel ja laiendamisel üleüldiselt ja elukestvalt jätkub lõputult ruumi," lausus Ratas.

Ta lisas, et Eesti on avatud väikeriik ja meie avatuses ongi ühtlasi meie suurus.

"Minu sügavaim veendumus seisneb selles, et kuni püsime avatuna tulevikule, tulgu sealt või tulist tõrva – seni, kuni me võtame vastu mistahes proovikivid, komistamata nendele, seni me kestame," märkis Ratas.

Peaministri kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-kone-eesti-vabariigi-102-aastapaeva-eel-tartus-22022020