Riigikogu liikmed moodustasid esmaspäeval turismi toetusrühma, mille eesmärk on pöörata tähelepanu kriisis pea täiesti seiskunud majandussektorile.

Turismi toetusrühma esimees Annely Akkermann ütles, et turismi puhul on praeguse kriisi ajal tegemist ühe enam kannatada saanud majandussektoriga, sest turismiettevõtete tegevus on täielikult peatunud, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile.

„Samal ajal on tegemist sektoriga, mis on eelmistel aastatel loonud kaheksa protsenti rahvuslikust kogutoodangust ning kui arvestada, et Eesti maksukoormus on 33 protsenti, siis maksnud keskmiselt võttes 700 miljonit eurot makse. Tegelikult vast isegi rohkem, sest turism on töömahukas, aga tööjõukulud on Eestis maksustatud keskmisest kõrgemalt,“ rääkis Akkermann.

Toetusrühma juht lisas, et praegu planeeritav 25 miljonit eurot on sektori elushoidmiseks lootusetult vähe. „See on nagu kärbsemust kahe miljardi juures. Riik peab välja mõtlema senisest adekvaatsemaid meetmeid, et kümned tuhanded puhkemajanduses töötavad inimesed ei jääks lähikuudel töötuks. Teised sektorid ei suuda pakkuda sellisel hulgal töökohti asemele. Veelgi enam, turism on käivitav ettevõtlusvaldkond lisaks klassikalistele teenustele – reisitransport, majutus, toitlustus – ka iluteenustele, hambaravile, kaubandusele. Ja kuni Rahvusooper Estoniani välja, kelle piletimüük Soome vähenes märgatavalt, kui turism Soome suunalt vähenes seoses alkoholiaktsiisiga,“ rääkis Akkermann.

Turismi toetusrühma aseesimees on Raimond Kaljulaid. Toetusrühma kuuluvad Oudekki Loone, Mart Võrklaev, Jüri Jaanson, Anti Poolamets, Marko Šorin, Peeter Ernits ja Helle-Moonika Helme.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad saadikutel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

14. riigikogu on moodustanud kokku 66 parlamendirühma ja 71 toetusrühma.

Eesti inimesed tajuvad koroonaviirust selge ohuna ning ei kiirusta eriolukorrast väljuma, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest. 

Küsitlus näitas, et valdava enamuse jaoks on viirus selge oht nii nende endi kui ka Eesti ühiskonna tervisele ja majanduslikule heaolule. "Kui praktiliselt kõik vastajad olid nõus sellega, et tegemist on ohuga Eesti majandusele, siis isiklikku majanduslikku ohtu nägid selles kolm neljandikku vastajatest. Umbes 80 protsendi vastajate jaoks oli tegemist ohuga nii enda ja oma pere kui ka Eesti ühiskonna tervisele," selgitas politoloog Martin Mölder.

Tema sõnul on samas kriisi mõjud olnud palju piiratumad, kuid selle lühikest kestvust arvestades siiski väga märkimisväärsed. "Umbes pooled vastajatest ütlesid, et kriis pole veel nende majanduslikku olukord mõjutanud, kuid samas ligi kolmandik ütles, et nende sissetulekud on vähenenud. Väga väike osa inimestest on sattunud raskustesse laenu või liisingu maksetega või on kaotanud töö ehk umbes viis protsenti mõlema puhul," tõdes ta.

Küsitlus näitas, et toetus valitsuse ja politsei tegevusele kriisi haldamisel on väga kõrge. "Valitsuse tegevusega on rahul kolm neljandikku vastajatest ning politsei tegevusega ligi 90 protsenti. Kusjuures toetus valitsuse tegevusele on erakondadeülene – toetus on kõrge vastajate erakondlikust eelistusest sõltumata. Vastajate hinnang on kriitilisem ja ebakindlam selliste institutsioonide – riigikogu ja president – tegevuse suhtes, kellel on praeguses kriisikontekstis paratamatult mõnevõrra väiksem roll mängida," ütles Mölder.

"Kuigi kriisi tajutakse selge ohuna ning väga paljusid on see juba majanduslikult mõjutanud, ei kiirusta inimesed sellest väljuma. Natuke alla poole vastajatest arvab, et eriolukord tuleks lõpetada siis, kui uute nakatumiste arv märkimisväärselt väheneb. Umbes sama palju vastajaid on seisukohal, et see tuleks lõpetada siis, kui nakatumine on peatunud. Praktiliselt keegi ei arva, et see tuleks lõpetada kohe," tõdes Mölder.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi küsitlus läbi 7.-9. aprillini ja sellele vastas 1000 Eesti kodanikku.