2019. aastal maksis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) 21 719 kliendile kokku 319,4 miljonit eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele ning teistele toetustingimustele vastavatele taotlejatele kokku 79 meetmest. Otsuseid tegi amet kokku ligi 68 000 taotluse põhjal, teatas PRIA

Kõige enam ehk 2381 oli toetusesaajaid Harjumaal, Võrumaal 2373 ja Pärnumaal 2350. Suurima toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 36 miljoni euro, järgnes Pärnumaa 35,7 miljoni euroga. 

Väikseimad toetuste kogusummad suundusid mullu Hiiumaale ja Ida-Virumaale, vastavalt 5,9 miljonit eurot ja ligikaudu 9 miljonit eurot. 

Ligi poole 2019. aasta toetuste summast moodustasid põllumeestele ja loomapidajate makstavad Euroopa Liidu rahastatavad otsetoetused ja Eesti riigieelarvest lisanduvad üleminekutoetused – kokku üle 159,5 miljoni euro.

Sama sihtgrupp sai ka üle 57 miljoni euro maaelu arengukava hektari- ja loomapõhiseid toetusi. Toetuste abil hooldatakse ja haritakse PRIA hinnangul Eestis ligi miljonit hektarit põlde ja poollooduslikke kooslusi.

Üle 18 miljoni euro said kohalikud kogukonnad toetust LEADER-programmi kaudu. Mitmesugusteks investeeringuteks said põllumajandus- ja metsaettevõtted, toiduainete töötlejad, maaparandajad, noortalunikud, maamajanduse mitmekesistajad, nõustamisteenuse pakkujad, tootjarühmad ning teadusasutused  kokku üle 77 miljoni euro maaelu arengukava erinevaid toetusi. Kalandusvaldkonna toetusi maksis PRIA eelmisel aastal üle 16,1 miljoni euro.

Eelmisel aastal makstud summast tuli 271,4 miljon eurot Euroopa Liidu ja ligi 48 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Kas Sina oled mõelnud oma elu kindlustamisele? Või kuulud nende hulka, kes arvavad, et neil pole seda vaja? Kui Sul on Sinu sissetulekust sõltuv perekond ja Sul on võetud suurem laen, siis võiksid seda kindlasti kaaluda.

Tihtipeale ei sõlmita elukindlustust just sellepärast, et usutakse müüte, mis tegelikult tõele ei vasta. Mis on kõige levinumad müüdid, mis puudutavad elukindlustust?

Mul ei ole elukindlustust vaja

Sageli arvavad inimesed, et neil pole elukindlustust vaja, sest nad ei tööta riskantses ametis, ei harrasta ohtlikke spordialasid ja elavad turvalist elu. Tegelikult näitab statistika aga midagi muud. Töötukassa andmetel tunnistati Eestis 2019. aastal töövõimetuks 13 609 inimest ja Statistikaameti viimastel andmetel suri aastas 4436 inimest vanuses 20–69. Reeglina, ligi 85 protsenti, põhjustas surma just haigus, mitte õnnetus.

Samas ei peaks elu kindlustamisele mõtlema ainult haigusi silmas pidades. Kõige tähtsam on oma elu kindlustada siis, kui Sul on Sinu sissetulekust sõltuv perekond ning kui on võetud suurem laen, näiteks eluasemelaen. Elu kindlustades tagad, et laen ei jää ainult Sinu pere kanda. Sinu surma korral korvab kindlustus katkenud sissetuleku ja aitab lähedastel uue varalise olukorraga kohaneda.

Kindlustusjuhtumi korral ei maksta raha välja

Endiselt arvatakse, et kindlustusseltsid ei maksa kindlustussummasid välja. Tegelikult ei vasta see muidugi tõele. Kindlustusandjate huvides ei ole väljamaksetest kõrvale hiilida, vaid tähtis on kõrge klientide rahulolu ja usaldus. Näiteks maksis Swedbanki elukindlustusselts 2019. aastal üle 2,2 miljoni euro ulatuses hüvitisi. Juhtumeid, mille puhul kindlustusselts hüvitise maksmisest keeldub, on väga vähe. Keeldutakse näiteks juhtudel, kus elukindlustuse lepingu sõlmimisel on teadlikult varjatud rasket haigust või olukordades, mis on välja toodud välistustes. Soovitame enne lepingu sõlmimist alati põhjalikult tingimustega tutvuda ning teadvustada, millised on välistused.

Elukindlustuse sõlmimine on keeruline

Aastate eest võis see tõesti nii olla, kuid täna on elu kindlustamine lihtsam, kui kunagi varem. Näiteks internetipangas saab kindlustuse sõlmida 5-10 minutiga ja eraldi tervisekontroll on vajalik vaid suuremate kindlustussummade puhul.

Elukindlustus on kallis

Usutakse, et elukindlustuse sõlmimine on väga kulukas ja igakuised kindlustusmaksed käivad üle jõu. Tegelikult võib elukindlustus maksta vähem kui üks iganädalane kohvikus joodud latte. Kindlustuse kuumaksed algavad 5 eurost. Loomulikult mõjutab hinda kaitse ulatus, kliendi vanus ja terviseseisund, kuid keskmine elukindlustuse kuumakse on võrreldav näiteks kohustusliku liikluskindlustuse maksega. Kas pere turvatunde suurendamiseks on see hind kallis või soodne, jäägu juba igaühe enda otsustada.