Kohalike elanike väitel kukkus üks tänaöise häire põhjustanud ründedroon Tartumaale Kastre valda ning plahvatas. Lähikonnas asub ka elumaju, kirjutab Tartu Postimees.
Kannu küla elanik Rauno Otti kirjeldas Tartu Postimehele, et kuulis öösel kell 2.39 äkiteselt oma kodu kohal drooni mootori müra ja sellele järgnes loetud sekundite järel kärgatus.
"Kuigi mul oli aken lahti, kuulsin häält üsna viimasel hetkel. Kohe tuli ka plahvatus," sõnas ta. Noormees ei läinud öösel sündmuspaigale, kuid oletas, et põrgumasin võis maha tulla põllule või metsa.
Teine kohalik elanik, kes palus uudises oma nime mitte nimetada kirjeldas omakorda, et ärkas plahvatuse peale. "Abikaasa võttis siis huvi pärast turvakaamera salvestused ette, et näha, kas on midagi kuulda ja meie üllatuseks oli nii näha kui ka kuulda," lausus ta.
Videost on näha maja õues parkivate autode kohal tumedas taevas heleda keha langemine ning hetk pärast selle kadumist kostub salvestisest vali pauk.
Esimene tuntum koht sündmuskoha lähedal on Võnnu. Tartu kesklinna on sealt umbes 25 kilomeetri pikkune autosõidu tee.
Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem Uku Arold rääkis teisipäeva hommikul Vikerraadio "Vikerhommikus", et teisipäeva hommikul kella 6ks oli droonioht Eestile lõppenud.
"Vahetu oht, et mõni droon alla sajaks on väike," märkis ta.
Tema sõnul käib juba üheksandat päeva Eesti lähedal Leningradi oblastis kõige intensiivsem sõjategevus. "Ukraina ründab Venemaa sõjalist taristut ja seda sõda ülalhoidvaid taristuid. Venemaa proovib neid rünnakuid tõrjuda, muuhulgas eksitades ka Ukraina droone erinevate vahenditega. Tõenäoliselt oligi siin eksinud Ukraina droonidega tegemist täna öösel," ütles ta.
"Mitmed droonid on ka Eestis sees käinud ja neid on tuvastatud nii radarseadmete kui ka hävitajate poolt. Praegu ühtegi alla lastud drooni Eesti territooriumil ei ole," kinnitas ta.
Tema sõnul sai kella 6ks läbi tõenäosus, et inimesed võivad vahetult drooniohu või raketiohu alasse Eestis jääda. "Sellised rünnakud toimuvad tavaliselt öösiti, sest siis on neid raskem Venemaal tõrjuda," selgitas Arold.
"Juhul, kui oht on taas Eesti piiridesse jõudmas, siis tuleb taas ka sellekohane teavitus," kinnitas ta.
