Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad kohtusid kolmapäeval Reformierakonna, Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonidega, et arutada järgmise aasta riigieelarve eelnõus planeeritud põllumajandustoetuste kärpeid.

"Rõhutasime kohtumistel veelkord, et valitsuse põllumajandustoetuste kärpekava ei vasta valitsuserakondade varasematele lubadustele," ütles koja nõukogu esimees Olav Kreen pressiteates.

"Erakondade esindajad väljendasid täiendavate siseriiklike toetuste maksmise vajaduse osas mõistmist, samas tunnistati sedagi, et riigieelarve menetlemisel riigikogus on üsna keeruline leida võimalikele muudatustele katteallikaid," lisas ta.

Koja esindajad tutvustasid riigikogu liikmetele põllumajandussektori olukorda ja üleminekutoetuste tähtsust põllumajandusettevõtetele.

EKRE fraktsiooni liikmed rõhutasid, et toetused on oluline kodumaise toidujulgeoleku tagamiseks. Isamaa fraktsiooni liikmed väljendasid valmisolekut üleminekutoetuste teemat positiivselt käsitleda, kui eelarve muudatustele leitakse vajalikud katteallikad.

Keskerakonna mitmed liikmed rõhutasid, et põllumajandus on Eesti jaoks tulevikuks suur võimalus, mistõttu peaks riik kohalikule tootmisele jätkuvalt panustama. Reformierakonna hinnangul tuleks üleminekutoetusi täies mahus maksta põllumajandustootjate kindlustunde tagamiseks.

Kohtumistel räägiti Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest ja põllumajandustoetuste rollist nende saavutamisel. "Põllumajanduse tulemused sõltuvad alati põllumeestest sõltumatutest majandus- ning ilmastikutingimustest. Samas on põllumeestele väljakutseks suured ja pikaajalised investeeringud, mis annavad tulemust alles aastate pärast," ütles Kreen.

Kreeni sõnul ei vasta toiduainete turuhind tehtud kulutustele – osaliselt ka seetõttu, et põllumajandustootjad loovad avalikke hüvesid, nagu keskkonnakaitse, loomade heaolu, ohutud ja kvaliteetsed toiduained, mille eest tarbijad ei maksa. Ta märkis ka, et meie tootmisele kehtestatud EL-i standardid on ühed kõrgeimad maailmas, mis muudab toiduainete tootmise kulukamaks.

Järgmiseks nädalaks on koda kavandanud kohtumise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja maaeluminister Mart Järvikuga. Põllumajanduskoda on kohtumist palunud ka peaminister Jüri Rataselt ja rahandusminister Martin Helmelt.

Põllumajanduskoja nõukogu moodustas oma 30. septembri erakorralisel kogunemisel delegatsiooni kohtumisteks valitsuse ja riigikogu fraktsioonide esindajatega. Eesmärgiks on paremini aru saada tekkinud olukorra põhjustest ja selgitada põllumajandus- ja toidutootmise olukorda. Pärast kohtumisi otsustatakse edasised tegevused.

Valitsuse poolt riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõus on vaatamata varasematele lubadustele üleminekutoetuste summat vähendatud 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole.

Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile Euroopa Liidu eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam, märkis koda.

Registrite ja infosüsteemide keskus plaanib luua vanglateülest e-poodi, mille kaudu vanglates viibivatel inimestel oleks lihtsam ja bürokraatiavabam asju osta, kirjutab rahvusringhääling.

Täpsemalt on plaan hankida lahendus, mis võimaldaks kinnipeetavatel ise turvaliselt e-poodi sisse logida, enda kontojääki jälgida ja tellimusi esitada. Samuti saaks tellida tooteid, mis ei kuulu vanglapoe igapäevasesse tootevalikusse.

Lisaks peaks tulevane e-pood võimaldama debiteerida kinnipeetavate vanglakontolt raha kaupade eest tasumiseks ja pidada arvestust poes olevate kaupade ja nende maksumuse üle.

Uus lahendus peaks võimaldama ka vajadusel kohaldada piiranguid erinevatele tootegruppidele või müügil olevatele toodetele ning anda vangla administratsioonile võimaluse jälgida tellimuste kulgu, et vajadusel tellimisprotsessi sekkuda.

Enne e-poe rajamise hanke välja kuulutamist kohtuvad registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) esindajad vanglate esindajatega, et välja selgitada vanglate huvi uue e-poe vastu.

Kauplusi peavad kõik vanglad Eestis - Tallinnas, Tartus ja Virus. Tallinna ja Viru vanglas majandab poode vastava hanke võitnud ettevõtja, Tartu vangla vastutab kaupluse pidamise eest ise.