Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, mida on vähem kui kahel varasemal aastal, samas üritati kindlustuselt välja petta kokku 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.

„Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varasemalt kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest,“ ütles Reimets.

Eelmisel aastal moodustasid üle 3000 euro suurused kelmused 30 protsenti kõikidest kindlustuspettustest. 1000 kuni 3000 euro ulatuses ebaseaduslikke nõudeid oli 30 protsenti ja kuni 1000-euroseid nõudeid oli 40 protsenti.

Kõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid, neile järgnevad kodu- ja reisikindlustuse juhtumid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist. Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmusteste puhul suurendati teadlikult kahju summat.

Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul proovitakse mõnikord kelmusega ära peita omaenda tegematajätmine. „Inimene on lennupiletid ostnud pool aastat tagasi, aga reisikindlustuse sõlmib alles samal päeval, kui ta on arstil käinud ja haigusest teada saanud. See on pettus, kui leping sõlmitakse pärast kahju ilmnemist,“ ütles Jõks.

Mullustest kelmusjuhtumitest 44 protsenti olid seotud liiklusõnnetusega, seitse protsenti varguste ja veeõnnetusega, viis protsenti vandalismiga ja neli protsenti tervisekahjustusega. Ebaseaduslike nõuete summast ligi kolmandiku moodustasid tulekahjud ning kolmandiku liiklusõnnetused.

Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul on sõidukitega seotud kindlustuspettuste katsed tõepoolest ühed sagedasemad. „Esineb nii kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjusid, tahtlikult tekitatud suuremaid kahjusid kui ka katseid seostada varasemaid vigastusi hilisemalt tekkinud kahjuga,“ ütles Kisand.

Tuvastatud kindlustuskelmuse tulemuseks on tavaliselt kahjunõude hüvitamisest ilmajäämine. Mullu tuvastatud kelmustest said kaks kolmandikku hüvitisest keeldumise otsuse. Kindlustuskelmusega võib kaasneda ka kriminaalmenetluse alustamine.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Mürgistusteabekeskuse infoliinile jõuab üha rohkem kõnesid vanematelt, kelle väikelapsed on saanud nikotiinimürgistuse ohutuks peetavast huuletubakast.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oderi sõnul on suvel Eestis müüki tulnud huuletubakat ehk snusi reklaamitud kui traditsioonilisest snusist ohutumat  varianti, sest sisaldab tubaka asemel nikotiiniga immutatud tselluloosi.

„See tubakavaba toode sisaldab siiski toimeainena närvimürki nikotiin, mis põhjustab üledoosina mürgistust nii lastel kui täiskasvanutel  ja mille sõltuvust tekitav potentsiaal on pea sama kõrge kui opioididel,“ ütles Oder. „Paljud inimesed ongi reklaami  õnge läinud ning meile helistades olnud siiralt veendunud, et snus, mida laps imes, on ohutu, sest see on tubakavaba,“ ütles Oder.

Viimase poole aasta jooksul on sarnaste kõnede hulk kasvanud ligi kaks korda. Tavapäraselt on tulnud mürgistusteabe  infoliinil snusi tarvitamisest tekkinud mürgistuste nõustamisi keskmiselt kuus kõnet aastas, sel aastal on neid praeguseks juba kaheksa. Lisanduvad veel nikotiini närimiskummist, -plaastritest, e-sigareti vedelikest, sigarettide närimisest põhjustatud nõustamised.

Mürgistusteabekeskusele tulevate kõnede põhjal võib öelda, et snusist on saamas üha suurem probleem just laste ja koolinoorte hulgas. „Õpetajatelt saadud tagasiside põhjal on koolides lausa käimas järelturg, kus vanemate klasside õpilased müüvad kasutatud-kuivatatud snusi padjakesi noorematele,“ ütles Oder. 

Kasvamas on ka juhtumite hulk, kus näiteks emad avastavad väikelast magama pannes nikotiini sisaldava snusi padjakese lapsel põsest. „Paneme vanematele südamele, et nad ei jätaks huuletubakat kodus lastele kättesaadavatesse kohtadesse!“

„Kui kahtlustate, et laps on tarvitanud snusi padjakesi või mistahes nikotiinitooteid, siis kindlasti konsulteerige alati mürgistusinfoliiniga,“ ütles Oder.

Kui laps on juba uimane või teadvuseta, siis tuleb nikotiinimürgistuse kahtluse korral  helistada koheselt hädaabinumbril 112.  Sümptomiteta või kergete seedehäiretega patsienti võib jälgida kodus. Antud mürgistuse korral võib osutuda vajalikuks ka aktiivsöe andmine, mille kohta täpsemad juhised ja kogused annab mürgistusinfoliini 16662 spetsialist.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile 16662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga, välisriigist tuleb helistada numbrile +372 79 43 79 4.