Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal 34 täispikka filmi, neist kinolevisse jõudis samal aastal 22 - kinos käidi rekordiliselt palju: 3,6 miljonit korda, mis teeb 275 kinokülastust saja elaniku kohta.

Täispikki mängufilme toodeti eelmisel aastal 15, kinolevisse jõudis neist samal aastal 12. Programmist „Eesti 100“ toetust saanud mängufilmidest valmis 2018. aastal neli filmi, milleks olid „Seltsimees laps“, „Põrgu Jaan“, „Võta või jäta“ ja „Eia jõulud Tondikakul“.

„Seltsimees laps“ sai Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel parimaks mängufilmiks. Vaatajarekordeid löönud „Tõe ja õiguse“ valmimine jäi aga 2019. aastasse ning see veel statistikas ei kajastu. Täispikki dokumentaalfilme valmis 2018. aastal 18, neist kinolevis oli samal aastal 10, ja animafilme üks ehk„Kapten Morten lollide laeval“.

Erinevalt täispikkadest filmidest vähenes 2017. aastaga võrreldes toodetud lühifilmide hulk. Lühimängufilme tehti 2018. aastal 34, lühidokumentaale 52 ja lühianimafilme kuus. Suur osa lühifilme olid tudengifilmid, mille tootis Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut.

Peale mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tehakse Eestis märkimisväärselt palju ka tellimusfilme. Aastal 2018 toodeti kokku ligi 7100 tellimusfilmi, millest enamik olid reklaamfilmid või reklaamiklipid, kokku 6600. Peale reklaamfilmide telliti ja valmistati 286 mainefilmi, 177 õppefilmi ning 21 muusikavideot.

Eesti firmad osutavad peale filmide tootmise filmiteenuseid ka välismaa filmitootjatele. Aastal 2018 osutati välisettevõtetele ligi 6000 filmiteenust. Nende teenuste maksumus oli käibemaksuta 7,8 miljonit eurot, mida oli üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Seda soodustas uus audiovisuaalse toote rahastamise programm „Film Estonia“.

Eesti kinolevis oli 2018. aastal 404 filmi, peale uute ka varem valminud filmid. Linastunud filmidest oli 39 toodetud Eestis, 138 Ameerika Ühendriikides, 199 Euroopa riikides ja 28 muudes riikides. Eesti Filmi Instituudi andmetel teenis eelmisel aastal kõige suurema kassatulu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide koostöös valminud „Bohemian Rhapsody“, mis tõi sisse 883 100 eurot.

Eesti filmidest sai suurima kassatulu „Klassikokkutulek 2: pulmad ja matused“, mis tõi sisse 859 000 eurot. Palju tulu tõid veel „Eia jõulud Tondikakul“ 605 400 euroga ja „Seltsimees laps“ 563 700 euroga. Keskmine kinopileti hind oli 5,70 eurot.

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) palub jahimeestelt põdra- ja hirvenahad soolata ja need kokkuostu tuua, selle asemel, et need metsa alla mädanema viia.

Täiskasvanud põdra naha eest saab 15 eurot, põdravasika naha eest seitse ja täiskasvanud punahirve naha eest neli eurot, selgub EJS-i kodulehel olevast üleskutsest.

Nahkade soolamisel kasutatud sool tasutakse kokkuleppehinnaga arvestusega, et täiskasvanud põdranaha soolamiseks kulub kümme ning vasika ja punahirve naha jaoks viis kilo soola.

Selts märgib, et loodusressursse, seal hulgas jahisaadusi tuleb kasutada säästlikult. Paraku viiakse igal aastal loodusesse palju suurulukite nahku. Sealt leiavad neid seenelised, matkajad ja niisama uitajad ning postitavad õõvastavaid pilte ja kirjutisi sotsiaalmeediasse.

EJS kutsub mitmeid aastaid järjest üles säästlikule loodusressursi kasutamisele, mis ühtlasi hoiab ka metsa puhtana.

2018. aastal kogus EJS ja müüs ümbertöötlemiseks ligi 600 soolatud nahka.