EESTI ELU

Raketid tekitavad igal aastal raskeid vigastusi

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

If Kindlustuse statistika kohaselt põhjustavad ilutulestiku raketid igal aastal raskeid õnnetusi, enamjaolt on põhjuseks olnud raketi vale kasutus või enneaegne plahvatus. Sageli on inimest tabanud raketi põhjustatud vigastused pöördumatud, hoonete akendest sisse lendavad raketid aga põhjustavad tulekahjusid. Kordame siinkohal üle ilutulestikuga ümberkäimise ABC.

Ifi klientidel on õnnetusi pürotehnikaga juhtunud igal aastavahetusel, peaasjalikult on olnud tegemist käte ning näopiirkonna vigastustega. Samuti on kodukindlustuse kliendid teavitanud meid tuppa lennanud rakettidest.

Möödunud aastavahetusel ühe Eestimaa linna keskväljakule ilutulestikku vaatama läinud meesterahvast tabas juhuslik rakett mõni minut pärast südaööd. Füüsilisi vigastusi said rindkere ning silm, kuid kuna rakett plahvatas mehe pea juures, siis halvenes ka tema kuulmine.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuhi Rain Porsa sõnul tasub rahvarohketes kohtades ettevaatlik olla ning julgeda vajadusel ka vindist sõpra korrale kutsuda. „Purjus peaga kipub inimestel ohutaju kaduma ja ollakse valmis oluliselt suuremaid riske võtma. Soovitan seltskonna selgematel pürotehnika kasutamist jälgida ning vajadusel takistada vindisel semul raketti käest lasta või rahvarohkes kohas seda süüdata,“ lisas Porss.

Tasub meeles pidada:

1) Ilutulestiku tegemiseks tuleb valida ohutu koht eemal hoonetest ning inimestest

2) Rakett tuleb fikseerida selliselt, et see pärast süütenööri süütamist ei kalduks

3) Raketi süütamine käes on väga ohtlik ning lõppeb tihti raskete vigastustega

4) Süütenööri süütamiseks piisab ühest inimesest, teised peaksid olema ohutus kauguses

5) Tootega kaasas olevas ohutusjuhendis on kirjas kõik vajalik ohutuse tagamiseks

Tarbija ei pea defektse kauba vastu pakutava kinkekaardiga nõustuma

FOTO: VT

Üsna sageli on tarbijatel tulnud ette olukordi, kus müüja pakub tagastatava kauba eest raha asemel kinkekaarti ja esimene mõte, mis sel juhul pähe tuleb, on kas ikka peab sellise pakkumisega nõustuma? Ei pea, aga kui tarbija nõustub, siis tuleb tal kinni pidada kinkekaardi tingimustest.

Juhul, kui toote tagastamine on seotud lepingutingimustele mittevastavusega, näiteks defektse kaubaga, võib kaupleja toote ostusumma ulatuses pakkuda tarbijale kinkekaarti. Sellise pakkumise tegemine ei ole keelatud, aga seda saab kasutada vaid tarbija nõusolekul. Kuna kinkekaardi andmist tarbijale seadus õiguskaitsevahendina ette ei näe, ei ole tarbijal kohustust vastu võtta ostu summas kinkekaarti. Kui tarbija ei ole kinkekaardi vastuvõtmisega nõus, on kaupleja kohustatud toote asendama ning kui asendada pole võimalik, siis tagastama tarbijale raha.

Kui tarbija soovib tagastada defektideta ehk kvaliteetset kaupa (näiteks on ümber mõelnud, ostnud vale suuruse vms), puudub kauplejal kohustus kaup tagasi osta. Kui sellisel juhul kaupleja võimaldab kaubast siiski loobuda ja pakub tarbijale raha asemel kinkekaarti, siis tuleks kaupleja teguviisi hinnata vastutulekuna ja kui kaup ikka ei sobi, oleks arukas kinkekaardiga nõustuda.

Kui kaup on tagastatud ja kinkekaart väljastatud, siis ei ole tarbijal enam õigust raha nõuda, sest kaardi vastuvõtmisega on ta nõustunud niisuguse kokkuleppega, kus ta saab tagastatud kauba eest kinkekaardi. Tarbijal tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kinkekaardi kehtivusajale, sest kui see aeg mööda läheb, siis tähtaja ületanud kinkekaarti kaupleja aktsepteerima ei pea. 

Lugeja küsib, Tööinspektsiooni jurist vastab: millal pean saama lõpparve?

Lugeja küsib: Tööandja ütles mulle, et töösuhe on läbi ja et ma enam tööle ei tuleks, kuna tal ei ole mulle enam tööd anda. Olen juba mõnda aega kodus olnud, aga lõpparvet pole endiselt saanud. Kas nii on õige?

 Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Esimesena tekib küsimus, kas töötaja oli töösuhte lõppemisega nõus. Kui tööandja tegi ettepaneku töösuhte lõpetamiseks ning töötaja oli sellega nõus, lõppes töösuhe poolte kokkuleppel. See, kas kokkulepe on sõlmitud kirjalikult või suuliselt, ei mängi rolli – oluline on, et pooled on soovinud töölepingu lõppemist. Kuigi vorminõuet seadusest ei tulene, soovitame ka poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamise kirjalikult või näiteks e-kirja teel fikseerida. Tööandjal on kohustus n-ö lõpparve (saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitis jms) välja maksta töösuhte lõppemise päeval. Kui tööandja seda teinud ei ole, tasuks uurida, milles asi. Kui sellest pole kasu, võib saamata jäänud töötasu ja/või hüvitiste osas teha avalduse töövaidlusorganile. Siinkohal lisan, et töövaidluskomisjonis saab saamata jäänud töötasu nõuda kolm aastat, erinevaid hüvitisi (sh puhkusehüvitis, viivis) aga neli kuud.

Olukorras aga, kus töötaja tegelikkuses ei olnud nõus töösuhte lõppemisega kuid lahkus eeldusel, et tööandjal tööd anda ei ole, ei saa lugeda töösuhet poolte kokkuleppel lõppenuks, sest  tööandja ei saa töösuhet ühepoolselt suuliselt üles öelda. Kui tööandja soovib töösuhte üles öelda, siis peab ta töötajale tegema ülesütlemisavalduse, mis on kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendatud. Juhul, kui töö sai otsa, saab rääkida töösuhte erakorralisest ülesütlemisest majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamise korral on ette nähtud etteteatamistähtaeg (oleneb staažist) ja koondamishüvitis. Tööleping loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval ja alusel, kui avaldus on teisele lepingupoolele edastatud. Niisiis, kui tööandja ütleb töötajale suuliselt, et ta tööle enam ei tuleks, aga töötaja ei ole sellega nõus, siis peab ta tööandjale sellest teada andma. Senikaua kuni tööandja pole ülesütlemisavaldust (nt e-kirjal, paberil, SMSiga) esitanud, on töösuhe kehtiv ning töö tegemine (või vähemalt selle nõudmine) töötaja poolt ja töötasu maksmine tööandja poolt kohustuslik.

Seega antud juhul oleneb vastus sellest, kas töösuhte lõpetamine oli kokkuleppeline või ühepoolne. Kui töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel, oleks pidanud tööandja saamata jäänud tasud ja hüvitised välja maksma töösuhte lõppemise päeval. Kui aga poolte kokkulepe puudub, on töösuhe kehtiv ja peaksite lõpparve nõudmise asemel tööle minema (tööd küsima). Kui töösuhte jätkamise vastu huvi puudub, peaksite töösuhte üles ütlema või tegema tööandjale ettepaneku töösuhte lõpetamiseks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD