EESTI ELU


Tänavune september on pakkunud kamaluga rekordeid, näiteks soojarekord purunes koguni 15 päeval, kirjutab keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Üheksal päeval tõusis mõnes Eesti seirejaamas ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi ja seda isegi veel kuu keskel. Viimati oli nii kõrgeid keskmisi õhutemperatuure 2019. ja 2018. aasta septembris ja veel varem alles 2002. aastal, igal korral kaks päeva.
Terve kuu jooksul sai ridamisi purustatud päevarekordeid, kokku 15 päeval. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 4. septembril Haapsalus 29,8 kraadini. Samal päeval sai kuus seirejaama endale uue septembri rekordi.
Ebatavaline on ka see, et kunagi varem pole nii hilja temperatuur tõusnud kuumalaine algust tähistava 27 kraadini. Seni oli kõige hilisemaks kuupäevaks 11. september aastast 1955. Nüüd on 17. september, märkis Krabbi.
Taolisi kõrgeid temperatuure on septembris mõõdetud varemgi, kuid siiski harva: aastatel 2018, 1996, 1992, 1968, 1967 ja 1963. Septembri Eesti rekord pärineb 1992. aastast, kui Tartus mõõdeti 1. septembril maksimaalseks õhutemperatuuriks 30,3 kraadi.
Kõige jahedam oli 30. september, kui Kuusikul langes minimaalne õhutemperatuur -1,6 kraadini ja mitmel pool esines halla.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli rekordiliselt kõrge 15,8 kraadi, ületades 0,2 kraadiga vaid aasta tagasi püstitatud eelmist rekordit.
Septembris oli kaks suuremate sadudega perioodi: 11.–14. ja 25.–29. september. Kõige kuivemaks piirkonnaks oli Kirde-Eesti, kus Narvas ja Jõhvis sadas vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest. Kõige märjemad paigad olid Tallinn 180 protsendiga normist, Lääne-Nigula 174 protsendiga ning Türi 149 protsendiga. Eesti keskmine sademete hulk on 57 millimeetrit, mis on ligilähedane pikaajalisele keskmisele, mis on 58 millimeetrit.
Äikest esines viiel päeval, kõige äikeselisem oli 14. septembril, mil registreeriti 959 pilv-maa tüüpi välgulööki.
September oli ka väga päikeseline. 25 päeval registreerisid päikesepaistet kõik jaamad, viiel päeval osad jaamadest. Kõige päikeselisem koht oli Võru, kus päikest paistis 254 tundi, samas kui norm on 151 tundi. Kõige sombusem, kuid pikaajalisest keskmisest siiski päikeselisem oli Vilsandil, kus paistis 201 tundi, norm on 176 tundi. Eesti keskmisena paistis päikest 222 tundi, samas kui norm on 158 tundi.

Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Sotsiaalkindlustusameti Põlva klienditeenindus on teisipäevast kinni">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.FOTO: AIgar Nagel
Sotsiaalkindlustusameti kliendisuhete ja teabehalduse osakonna juhataja Mare Sillaotsa sõnul oli otsus Põlva kontor sulgeda keeruline ja emotsionaalne. „Me mõistame, et paljudele Põlva ja selle ümbruse elanikele võib see otsus tuua kaasa ebamugavusi. Teenindame Põlvas septembri lõpuni kliente vaid ühel päeval nädalas, kuid kontori ligipääsetavuse parandamiseks vajalike investeeringute puudumine sundis meid raske südamega tegema valusa otsuse kontor lõplikult sulgeda,“ selgitas ta.
- Monitooring: iga viies töötaja ootab boonustasu rohkem kui 1000 eurot
- Suur hinnatõus: teisipäevast tõuseb võrgutasu keskmiselt 7,1 protsenti
- Nursipalu rahvas saab hakata taotlema müratoetust
- Igal kaheksandal Eesti noorel on juturobotist sõber
- Polügooni vastased soovivad Nursipallu palu-karukellade kaitseala
- Võru võõrustab tänavust omavalitsuspäeva
- Riigikogu ei toetanud maksuküüru edasilükkamist 2028. aastasse
- Valitsemissektori mullust eelarve puudujääki korrigeeriti väiksemaks
- Transpordiamet hoiatab: sügis toob metsloomad teele
- Koduaia puude seisukorra tundmine aitab tormikahjusid vältida
- Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud
- Autokoolid peavad uusi liikluseksami küsimusi vigaseks
- Elistvere loomapark jättis hüvasti pruunkaru Karoliinaga
- Eesti eraldab Ukrainale talveks valmistumiseks ligi 514 000 eurot
- Lähipäevil on öösiti oodata miinuskraade
- Eesti ostab 10 aasta jooksul 4 miljardi euro eest laskemoona
- Eesti on üks maailma kõige küberturvalisemaid riike
- 70 protsenti kodanikest tunneb, et valitsus kurnab rahvast
- Bingo loto tõi ligi pool miljonit eurot
- Ettevõtete kasumimaks hakkab kehtima 2026. aastast
- Riik plaanib kanade puurispidamise keelustada 2035. aastast
- Soolevähi sõeluuringu vastu on tänavu erakordselt suur huvi
- Kümnendik teenib rohkem kui 3625 eurot
- Võrumaa jääb internetikasutuse osas teistest maakondadest maha
- Riik plaanib tõsta maksuvabasid piirmäärasid
- Liiklusmärk kaubiku tagaküljel tekitas segadust
- Maksuküür kaob 2026. aastal
- Augustis sündis mullusest koguni 163 last vähem
- Maksu- ja Tolliamet on viimase kuu ajaga tuvastanud Eesti-Venemaa piiril ligi 600 rikkumist
- Riigikogu istung kestis neljapäeval vaid loetud minutid
- Riik suunab nelja aastaga riigikaitse taristusse 500 miljonit eurot
- Sotsiaalkindlustusamet sulgeb Põlva klienditeeninduse
- Küttesüsteemide iga-aastaseks hoolduseks on käes viimane aeg
- Aastaks 2035 on oodata tervena elatud aastaid meestel 56 ja naistel 60
- Suitsiid mõjutab igal aastal ligi 27 000 inimese elu
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eelmisel aastal lõpetas haiglaravi ligi 196 500 patsienti">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Eelmisel aastal lõpetas haiglaravi ligi 196 500 patsienti, neist üheksa protsenti said õendusabi.
Lapsed moodustasid ravitutest üksteist protsenti, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud statistika.
2023. aastal oli Eestis 50 haiglat, neist 32 olid aktiivravi- ja 18 õendushaiglad. 2022. aastal oli haiglaid kokku 48 ja õendushaiglaid 18.