. 
.
Eesti rahuldas tänavu kolme kuuga nelja inimese varjupaigataotluse, mida on rohkem kui mullu samal ajal.
Eesti andis tänavu esimeses kvartalis varjupaiga kolmele Somaalia ja ühele Armeenia kodanikule, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile. Mullu esimeses kvartalis rahuldas Eesti ühe Venemaa kodaniku varjupaigataotluse, andes talle rahvusvahelise kaitse.
Eesti ametivõimud said tänavu kolme kuuga varjupaigataotlusi 16 inimeselt, kõige rohkem ehk neli taotlust laekus Vietnami kodanikelt. Samuti esitasid varjupaigataotluse kolm Gruusia, kolm Valgevene, kaks Türgi, kaks Venemaa, üks Kasahstani ja üks Pakistani kodanik.
Politsei- ja piirivalveameti menetluses on praegu menetluses seitse varjupaigataotlust, mille suhtes pole otsust veel langetatud. Märtsi lõpus avalikustatud Eurostati aruanne näitas, et Eesti on varjupaigataotlejate seas võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ebapopulaarne paik.
Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Tegu on madalaima näitajaga 27 EL-i liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust.
Kõige rohkem varjuapaigataotlejaid registreeriti mullu Prantsusmaal - kokku 56.300. Saksamaal esitati 53.300, Itaalias 34.100, Belgias 31.00, Rootsis 29.700, Ühendkuningriigis 26.400, Hollandis 14.600, Austrias 14.400, Kreekas 9.300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist EL-i liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.
bns
Laupäeval teatas lennuvedaja Smartlynx, et seoses lennuki tehnilise rikkega lükatakse edasi Hurghada-Tallinn laupäevane lend.
Lennuvedaja ja reisikorraldajate TezTour ja Novatours esindajad on kinnitanud tarbijakaitseametile, et kõikide klientide eest kantakse hoolt, teatas tarbijakaitseamet. Antud juhtumi puhul on lennufirmal kohustus pakkuda ka hoolitsust – sööki, jooki, sidevõimalusi, vajadusel majutust ja transporti majutuskohta.
Reisikorraldajate esindajad on kinnitanud, et kõik kliendid on praeguseks majutatud viietärni hotelli ja nad tuuakse tagasi esimesel võimalusel. Käesoleval hetkel ei ole ametil põhjust kahelda Eesti reisikorraldajate võimekuses lahendada tekkinud olukord tarbijatele kõige paremal ja turvalisemal viisil, teatas tarbijakaitseamet.
bns
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei maksa majandusprognoosidesse suhtuda nii, et need on isetäituvad ning paljuski sõltuvad majanduse arengud valitsuse ja riigikogu otsustest.
Rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi ei saavutata eelarveülejääki enne 2016. aastat. Rahandusminister Jürgen Ligi märkis teisipäeval prognoosi tutvustades, et valitsusel on nüüd mõttekoht, kuidas ta sellele reageerib.
Valitsuskabinetil on järgneva nelja aasta eelarvestrateegia koostamine arutlusel neljapäeva pärastlõunal toimuval istungil. "Küllap me siis kavandame ka mingeid konkreetsemaid tegusid," märkis peaminister Ansip neljapäevasel pressikonverentsil.
"Prognoosidesse ei maksa suhtuda nii, et need on isetäituvad. Ma usun, et tegelikud majanduse arengud sõltuvad üksjagu ka valitsuse ja riigikogu otsustest. Ei maksaks võtta seda väga traagiliselt, kui prognoos ütleb 2016. aastal ja mitte varem," lisas peaminister.
Peaministri hinnangul on prognoosid pärast Lehman Brothersi krahhi 2008. aastal olnud üldiselt väga pessimistlikud, kuid elu ise on olnud üksjagu optimistlik. "Valitsussektor oli eelmisel aastal üheprotsendilises ülejäägis. Me ei osanud seda ette näha. Üle-eelmisel aastal oli valitsussektor tasakaalus. Prognoosid ei näinud ka seda ette."
Põhjusena näeb peaminister siin Kyoto saasteühikute müüki. "See ei olnud kuidagi saatuse poolt määratud meile, vaid väga sihikindla tegevuse tulemus," lisas ta.
"Küllap neid meetmeid saab palju olema, mida tuleb rakendada. Kõik nad ei saa kindlasti nii meeldivad olema kui Kyoto saasteühikute müük ja sealt saadavate vahendite kasutamine, aga see valitsus on lubanud riigi rahanduse korras hoida ja seda me ka teeme," kommenteeris Ansip valitsuse tulevasi võimalikke samme eelarve tasakaalu saavutamiseks.
Selle aasta eelarve puudujäägiks kujuneb rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2,6 protsenti, 2013. aastal üks protsent, 2014. aastal 0,6 protsenti ning 2015. aastal 0,4 protsenti.
bns
Mullu kasvas mitu korda nende perede arv, kus vanemad võtsid riigilt küll vastu vanemahüvitise, kuid loobusid seejärel taotlemast igakuist 19-eurost lastetoetust, vahendab Postimees.
„2009. aastal oli seitse niisugust lapsevanemat, kes said küll vanemahüvitist, kuid ei taotlenud lapsetoetust. 2010. aastal oli see arv samuti seitse ja 2011. aastal 38,“ ütles sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts.
Kui palju on viimastel aastatel olnud neid peresid, kes on palunud lõpetada lapsetoetuse maksmine, pole pressiesindaja sõnul võimalik öelda, sest vastav register näitab küll lapsetoetuste maksmise lõpetamise või peatamise üldarvu, kuid põhjusi mitte Tartu pensioniametist öeldi, et peretoetuste maksmist palutakse lõpetada üksikutel juhtudel, kui pere asub elama välismaale.
Tallinna Lastehaigala Toetusfondi juhi Inna Krameri sõnul võib laekunud summade suuruse põhjal öelda, et mullu oli kolm inimest, kelle lastetoetus laekus fondi arvele.
Eestis on lapsetoetus igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 19,18 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr ehk 57,54 eurot, kirjutab Postimees.
bns
Eesti aitab Süüria konfliktis kannatanuid 50.000 eurogaVälisministeerium abistab Süüria kriisis kannatanuid ÜRO Süüria hädaabi sihtfondi kaudu 50.000 euroga.
ÜRO humanitaarabi koordinaator kutsus 29. märtsil üles kõiki doonoreid panustama vastloodud Süüria hädaabi sihtfondi, mille rahalised vahendid suunatakse abi andmiseks nii ÜRO allorganisatsioonide kui partnerorganisatsioonide kaudu Süüriasse, kui julgeolekuolukord seda võimaldab, teatas välisministeeriumi pressitalitus BNS-ile.
Praegu on Süüria valitsus võimaldanud igapäevaselt kahetunnist nii-öelda humanitaarpausi abi kohaletoimetamiseks ning haavatute evakueerimiseks. Esimene abisaadetis toidu- ja hügieenitarvetega jõudis 2000 abivajajani 28. märtsil.
Esmased abivajajad on haavatud, ümberasunud, neid ülapidavad perekonnad ning inimesed, kel puudub otsene ligipääs toidule ja igapäevastele teenustele. Kõige rohkem vajatakse praegu toitu ja esmaseid majapidamistarbeid, arstiabi ning psühholoogilist nõustamist. Samuti on oluline jätkata laste harimisega ja inimeste kaitsega.
ÜRO andmetel on Süürias tänaseks konflikti tagajärjel hukkunud ligi 11.000 inimest. Naaberriikidesse Türki, Liibanoni ja Jordaaniasse on põgenenud 44.000 süürlast ning riigisiseselt vajab humanitaarabi kuni miljon inimest. Süüria valitsus on nõustunud koostöös Süüria Punase Poolkuuga edastama abi kannatanutele.
bns
Lehekülg 1762 / 1771
