Peaminister Võrumaal

• Taavi Rõivasel jätkus Võrumaa jaoks ilusaid sõnu, kuid tal napib reaalsustaju •

Valitsusjuhi tunnustav hinnang annab iseenesest põhjuse rõõmustada ja uhkustki tunda. Taavi Rõivas ütles oktoobri alguses pärast siinmail käimist, et Võrumaal on väga hea elada. Lõuna-Eesti patrioodina sooviksin seda ka ise väita. Kahjuks ei saa ma seda aga teha, sest kohaliku elu tegelikkus tõestab, et roosilisusest on olukord ikka piisavalt kaugel.

Taavi Rõivase arvamus Võrumaast tugineb Kuperjanovi pataljoni, Lõuna-Eesti haigla ja aktsiaseltsi Barrus külastamisele. Iga sügavamalt mõtlev inimene peaks aga aru saama, et kolme tutvumiskäigu põhjal ei saa teha objektiivseid järeldusi ühe maakonna ja sealsete valuküsimuste kohta. Kõrgelennuliselt mõtlev peaminister arvab aga teisiti ja kuulutab, et Võrumaal on mitte hea, vaid lausa väga hea elada.

Igal maakonnal on omapära, spetsiifi lised iseärasused, mida tarvis arvestada. Peaministri tarkuse järgi sobib aga kogu Eestimaa olukorra hindamiseks ühesugune mõõdupuu. „Veelkord – mina ei kasuta sõna „ääremaa”. Minu meelest on kogu Eesti iga oma ruutkilomeetriga ühtviisi tähtis,” ütles ta. Paraku unustab valitsusjuht, et pea liiva alla peitmine, pean silmas mõiste „ääremaa” eiramist, ei kindlusta kaugeltki seda, et ääremaasid ja sealseid muresid olemas pole.

Veel arvab Taavi Rõivas, et maksukliima peaks kogu Eestis soodne olema. Põhja-, Keskja Lõuna-Eesti on aga sedavõrd erinevad regioonid, et vastavate alade iseärasustega tuleks arvestada ka majandus-, maksuja sotsiaalpoliitika rakendamisel nendes piirkondades.

Prognoosid elanikonna vähenemiseks

Usutlusest peaministriga on välja jäänud Võrumaale ja kogu Lõuna-Eestile omane elanikonna vähenemine. Statistikaameti koostatud 14 suurema linna aastani 2040 koostatud rahvastikuprognoosist selgub, et sel ajavahemikul väheneb elanike arv kõige enam Võrus, Valgas ja Viljandis. Statistikaamet prognoosib, et Jõhvis, Võrus, Põlvas ja Kuressaares jääb rahvaarv selle perioodi vältel alla 10 000 elaniku piiri.

Murelik olukord tööturul

Professor Raul Eamets on väitnud, et regionaalses plaanis on tööturu olukord kõige halvem Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal.

Portaalis Rajaleidja on välja toodud omavalitsused, milles on raske alustada uut elu. Selles loetelus on Võrumaalt mainitud Misso valda, kus 799 elanikust on töötuid 37 ja Sõmerpalu valda, mille 1000 elanikust on töötuid 74.

Veel on teada, et Võru maakonnas registreeritud ettevõtetes oli töötajate keskmine väljamakse Eesti keskmisest viis protsenti madalam (MTA deklaratsoonide andmetel Võru maakonnas 574 eurot kuus, kogu Eestis 605 eurot).

Majandusteadlane, Väikeja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni volikogu liige Andrus Arrak arvab 29. augusti Postimehes Lõuna-Eesti käekäigust järgmist: „Mina Konguta valla elanikuna (Tartumaal) tean, et Lõuna-Eestis on sadu kilomeetreid kruusateid. Mõne mõttetu viadukti ehitamata jätmisel oleksid need kruusateed ammu kõva kattega. Äkki peaksid doteerima ETKd, et nad oma külapeokese alles hoiaksid ja võtaksid müügile kohalikku toodangut?” Arrak arvab, et uute töökohtade loomise stimuleerimiseks tasuks mingiks perioodiks rakendada sotsiaalmaksu vabastust.

Sarnaselt teiste Eesti maapiirkondadega on Võrumaal suletud inimeste igapäevasteks toiminguteks hädatarvilikke asutusi. Juba 2009. aastaks oli Eesti Post Võrumaal sulgenud 16 postkontorit.

Küllap oli see õnnetu juhus, et Eesti esimene koolitulistamine toimus mitte Tallinnas või Tartus, vaid Viljandis. Küll aga võib väita, et praegused majandusolud ning vaid sõnadesse jäänud regionaalpoliitika põhjustavad maapiirkondades piisavalt stressi ja masendust, mis võib suurendada ka võimalust kurjategijaks või kuriteo ohvriks saada.

Tsentraliseerimispoliitikat Võrumaa meditsiinis tõestab Lõuna-Eesti haigla liitumine Tartu ülikooli kliinikumiga. Peaminister Taavi Rõivas ütleb, et koostöö kõige kõrgema järgu haiglaga aitab tagada selle, et Võru maakonna inimesed saavad kohapeal kliinikumi tasemel teenust. Kvaliteetne arstiabi on mõistagi väga vajalik, kuid kas tõesti peab see toimuma nii, et suurem neelab väiksema alla? Usun, et võrumaalastel jätkuks piisavalt tarkust, oskusi ja kogemusi piirkonna arstiabi iseseisvalt korraldada.

„Võrumaale on küll juba aastakümneid antud katteta lubadusi, aga samas pole elu Võrumaal nii õnnetu, kui see pealtnäha paistab. Eestis on kujunenud kummaline olukord, kus vabad ja vähenõudlikud töötajad on kolinud Lõuna-Eestisse, aga investeeringuid tehakse Põhja-Eestisse. Eesti värskust arvestades on selline areng pehmelt öeldes kummaline, aga Lõuna-Eestisse investeerimist takistab millegi pärast hirm, et piirkond võib tühjaks jääda ja raske on edasi laieneda,” kirjutati Võrumaa Teatajas tänavu 9. oktoobril.

Eluhoiakult olen aga minagi sarnaselt noore peaministriga optimist ja usun, et kunagi võib olla tõesti Võrumaal väga hea elada. Piirkonna väärtusteks on puhas loodus, värske õhk ja tervisesõbralik toit, sügav ning traditsiooniderohke kultuurilugu. Lõuna-Eestisse on jäänud palju tublisid mehi, kes oma töö ja huvialadega soovivad panustada sellesse piirkonda. Mitmete selliste inimestega olen kohtunud oma autorisaates Marta Raadios. Kummarduseks pereväärtustele ja naisele kui emale on Võrumaal paiknev skulptuur „Eesti ema”. Eesmärgi nimel tuleb aga veel väga palju pingutada ning tööd teha, võtta vastu paikkonna elanike enamuse soovidele ja huvidele vastavaid otsuseid. Suuresti jääb see töö tuleva aasta märtsis valitava riigikogu pädevusse.