Võru linn sulgeb vene kooli 2008

AJAUGU: Neljapäev, 4. detsember 2008

HARIDUS ❯ Võru linnavalitsus soovib järgmise kahe aasta jooksul lõpetada iseseisva venekeelse kooli tegevuse ning saata vene emakeelega õpilased Võru 1. põhikooli, kus nooremad neist pannakse kokku eesti lastega ja vanematele avatakse eraldi venekeelne liitklass.

Linnavalitsus langetas Võru vene gümnaasiumi tulevikku puudutava otsuse eelmisel nädalal ning ootab järgmisel nädalal kogunevalt linnavolikogult selle heakskiitu.

Kava kohaselt lõpetab vene gümnaasiumi eeloleval kevadel viimane lend ning tulevast sügisest kannab õppeasutus Võru vene põhikooli nime. Värskele põhikoolile on õppeaasta 2009/2010 esimene ja ühtlasi viimane: esimest klassi sügisel ei avataning kevadel saadetakse kool sootuks laiali.

Et omavalitsus peab tagama lastele põhikoolikoha, pakutakse vene lastele võimalust jätkata õpinguid Võru 1. põhikoolis. „Loomulikult toimub see koos vastavate tugisüsteemide rakendamisega,” ütles abilinnapea Innar Mäesalu.

Vene kooli 7.-9. klassi õpilaste tarbeks luuakse 1. põhikoolis vene õppekeelega liitklass, nooremad lapsed pannakse õppima koos eesti lastega. Noorematelt vene emakeelega lastelt eeldatakse paremat eesti keele tundmist, vajaduse korral antakse aga neilegi võimalus õppida osa aineid vene keeles.

„See on koolikorralduslik küsimus,” lausus vene gümnaasiumi direktor Helle Rebane. Ettevaatlikuks ei tee teda vene lapsed, kes paisatakse uude keskkonda, vaid see, kuidas saavad hakkama pedagoogid.

„Kõige hullem on pedagoogidega. Eesti pedagoogid peavad mõistma, et nad [vene lapsed] õpivad võõrkeeles,” ütles Rebane.

Tema sõnul kurdavad paljud Võrus elavad venelased, et eestlaste jutt on nende jaoks arusaamatu. „Eestlased räägivad väga kiiresti,” lausus Rebane.

See võib tema hinnangul tekitada pingeid, sest vene lapsed ei pruugi koolis eestikeelsest jutust kohe aru saada. Siis hakatakse omavahel vene keeles sosistama, üksteiselt tõlkimist paluma jne.

Tekkida võib keelebarjäär

Probleeme võib tekkida ka koolil ja lastevanematel, sest nende vahel võib Rebase hinnangul olla palju suurem keelebarjäär kui õpilaste ja õpetajate vahel.

„Minu süda valutab,” tunnistas Rebane. „Aga äkki ma pabistan ette ja kõik läheb suurepäraselt. Lastes ma ei kahtle, nemad saavad ikka hakkama. Kui palju pisaraid ja kurbust see peredes kaasa toob, seda ma ei tea.”

Teadmatus tuleviku suhtes valitseb ka Võru 1. põhikoolis. „Algul oli see natuke ehmatav,” ütles kooli direktor Helve Sibul. Kuidas kool 26 vene lapse „seedimisega” hakkama saab, on raske ennustada.

Kõige rohkem teeb koolijuhile muret venekeelne liitklass, mille jaoks tuleb leida pedagoogid. Eeskätt oodatakse neid praegusest vene koolist, kuid pole selge, kas nad ka tulevad.

Sibul usub, et õpilased saavad hakkama. „Meie koolis on praegugi 30 venekeelset õpilast ja nad saavad imehästi hakkama,” kiitis ta. Linnavalitsus on lubanud leida raha tugiisikute palkamiseks, kes aitavad vene lastel paremini kohaneda.

Vene õpilaste lisandumisega 1. põhikoolis ruumipuudust tekkida ei tohiks, sest kooli käsutusse jääb ka Paju tänava maja.