Pakendikonteinerid ajavad üle 2008

AJALUGU Neljapäev, 10. jaanuar 2008

Inimesed hakkasid oodatust palju aktiivsemalt prügi sorteerima

PRÜGI • Võru linna avalikud pakendikonteinerid on juba mõnda aega kuhjaga täis ja inimestel pole oma prügi hulgast välja sõelutud pakenditega midagi muud teha kui need keelust hoolimata olmejäätmete hulka visata või pakendikonteinerite kõrvale kuhjata.

Võru avalike pakendikonteinerite ümbrus muutub päev päeva järel üha hullemaks. „Itaalia tundub kohati tõesti lähemal kui tegelikkuses, kuid loodan siiralt, et me omadega Itaaliasse ei jõua,” ütles linnavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Hegri Narusk. Üsna tema töökoha välisukse lähedal, Võru linnavalitsuse õuel, asuvad kolm konteinerit, mille ümbrus meenutab Napoli prügiuputuse algust.

Narusk peab pakendikonteinerite üleajamist meedia suure tähelepanu „teeneks”. „Meediakajastus on inimesed ärevile ajanud, tavakonteineritesse ei julgeta enam midagi visata ja pakendikonteinereid täituvad meeletu kiirusega,” ütles ta.

Paraku ei liiguta pakendikonteinerite tühjendajad end piisavalt kiiresti. Aktsiaseltsid Ragn-Sells ja Clea naway, mis Võru pakendikonteinereid tühjendavad, pühivad oma käed puhtaks.

Nii Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg kui ka Cleana way tegevdirektor Argo Luu de kinnitasid, et nemad ei otsusta selle üle, kui suured pakendikonteinerid kuhugi paigutatakse ja kui tihti neid tühjendatakse, nemad täidavad üksnes tellimust. Selle esitavad neile kaks Eesti pakendiorgani satsiooni: mitte tulundusühingud Eesti Taaskasutus organisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus.

Tellib pakendikäitleja

„Oleme hea meelega valmis paigaldama lisakonteinerid või neid sagedamini tühjendama,” sõnas Agu Rem melg. Seda tehakse aga siis, kui üks kahest Eesti pakendiorganisatsioonist esitab prügiveofirmale tellimuse.

„Kui taaskasutusorganisatsioon keeldub koostööst, siis on omavalitsusel võimalik organisatsioonile trahv määrata. Eeldatavasti saab seejärel asi korda,” ütles ta.

ETO, mis maksab Võrus 93 segapakendikonteineri tühjendamise eest, ei ole oma koostööpartneri Ragn- Sellsi esindaja jutu ga päris nõus. „Meievaheline leping näeb ette, et vedaja on kohust atud tühjendama pakendi kon teinereid piisava sagedusega, vältimaks nende ületäitumist,” ütles ETO arendusjuht Siret Kivilo. Tema sõnul on jäätmevedajat probleemist teavitatud ja olukorda loodetakse parandada.

Kivilo peab pakendikontei nerite kiire täitumise põhjuseks inimeste oodatust agaramat jäätmete sortimist. Inimesi kannustab Ragn-Sellsilt aasta lõpus saadud ähvarduskiri, milles lubati sortimata prügi eest topeltarve esitada.

„See nõue mõju tas inimesi suurema arve saa mise hirmus jäätmeid sorteerima oluliselt suuremas mahus, kui seda seni oli tehtud,” ütles Kivilo. Kuna koduses majapidamises tekkivatest jäätmetest moodus tavad pakendid umbes 70 protsenti, on tema sõnul ilmselge, et need ei mahu enam senistesse pakendikastidesse ära.

Vedajad ei tule toime

Naruski hinnangul pole pakendiorganisatsioonid suutnud vajalikku hulka avalikke konteinereid välja panna ega neid piisava sagedusega tühjendada.

Kivilo nõustus kriitikaga. „Vedajad ei ole võimelised pakendikaste sellise sagedusega tühjendama, nagu hetkesituatsioon seda nõuab,” tunnistas ta. „Uusi kaste massiliselt juurde lisada ei ole ETOl praegu võimalik.”

„Meil käib pakendiauto Võrus kaks korda kuus,” sõnas Eesti teise pakendiorganisatsiooni Eesti Pakendiringlus teenindusjuht Andres Siplane. Tema kinnitusel on Eesti Pakendiringlusel alanud aastal kavas oma Võru konteinerid suuremate vastu välja vahetada.

Olukorra paranemist ebamäärases tulevikus lubab ka Kivilo. „Tegeleme sellega ja suurendame oma konteineriparki järk-järgult.”

Pakendeid viiakse kogu Eestis kogumispunktidesse rohkem, kui neid eest ära toimetada jõutakse. Üleeile arutas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tekkinud olukorda jäätmekäitlejatega. Kohtumise lõpus sõnas ta: „Probleemiks on see, et kulude kokkuhoiu huvides ei ole taaskasutusorganisatsioonidel huvi kogumisvõrgustikku laiendada.”