Omavalitsuste ühinemisel saab kolmandiku valitsemiskulusid suunata elanikele teenuste osutamiseks

• Poolteist aastat enne kohalikke valimisi •

Regionaalministri valitsemisalas tutvustati 28. märtsil kohalike omavalitsuste ühinemiste finantsmõjude analüüsi, millest selgub, et ühinemiste tulemusena on omavalitsustes õnnestunud kokku hoida pea kolmandik senistest valitsemiskuludest. Vabanenud raha on peamiselt suunatud haridusse, kultuuri ja teistesse olulistesse valdkondadesse.

Analüüsis on võrreldud kõikide seni toimunud ühinemiste mõju omavalitsuste eelarvetele ning vaadatud, kuidas on muutunud omavalitsuste põhitegevustele suunatud kulude ja valitsemiskulude osakaal. Erinevaid ühinemisi on ka varem uuritud, aga selles analüüsis on võrreldavatele alustele pandud kõik seni toimunud ühinemised. Analüüsitud on ühinenud omavalitsuste eelarvete jagunemist erinevate valdkondade vahel ühinemiste-eelsel ja -järgsel kuueaastasel perioodil.

Märgatav kokkuhoid valitsemiskuludelt on toimunud eranditult kõikides ühinenud omavalitsustes. Keskeltläbi on valitsemiskulude osakaal vähenenud kolmandiku võrra – 14,9 protsendilt kümnele. See tähendab aga seda, et pärast ühinemist on võimalik pea kolmandik senistest kuludest kasutada inimeste, mitte bürokraatia ja juhtimise jaoks. Analüüsist tuleb välja, et ühinenud omavalitsustes on kulud kasvanud peamiselt haridus- ja kultuurivaldkonnas. Mõningane kasv toimus ka majanduskulude osas.

On jäänud poolteist aastat kohalike valimisteni. See on täiesti piisav aeg selleks, et neil, kellel on reaalne soov ühineda, oleks võimalik see ka teoks teha. Meie koostatud analüüs annab neile kindlust ja toob välja ühe aspekti, mis ühinemisest võita on.

Eestis on toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised alates 1996. aastast, kui senise Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald.
Kokku on Eestis toimunud 51 kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemised, mille tulemusel on moodustunud 22 uut omavalitsusüksust ja omavalitsuste arv on vähenenud 254-lt 226ni.