TAIDLEJATE VISIIT • Eelmise nädalavahetuse veetis Mõniste 52-liikmeline noortest ning vanadest koosnev grupp Jõgevamaal Kasepää vallas, kus toimus kaheksas Kalevipoja kala- ja veefestival. Kultuuriprogrammi raames sai festivalil näha Mõniste rahvamaja folkloorikava, kus lõid kaasa kohalik kapell, lauljad ning mitmest põlvkonnast koosnev tantsugrupp, mile noorim liige on viieaastane Lisette ja vanim 80aastane Kalju. Kuigi festival toimus laupäeval, alustati teekonda Kasepääle juba reedel.

Koostööst

Mõniste rahvamaja juhataja Ave Saluorg räägib, et Jõgevamaale minek sai alguse headest suhetest Kasepää rahvamaja juhi Terje Paalitsaga. Üksteisel oli ülevaade sellest, mida kummaski majas tehakse. „Kui Terje sai teada, et meil on kapell ja kaks põlvkonda kokku pandud, tegi ta ettepaneku,” räägib Saluorg koostöö algusest. „Kapellita sellist kava ei teeks,” rõhutab ta seda, kui olulised on pillimehed nende kollektiivis.

Kapell saatis folkloorikava kõiki lugusid ja plaadimuusikat ei kasutatud üldse. Saluorg rõhutab, et kapelli kollektiivi kuulub ka flöödimängija, keda paljudes teistes kapellides pole. „Kui flöödimängija oma helid käima lükkas, tõi see paremini välja ka teised pillid,” jutustab ta, miks on flöödimängijal kapellis niivõrd oluline roll kanda.

Saluoru unistuseks on eelkõige aga see, et kapell püsiks ka tulevikus koos. Kapelli kohta tuli positiivset tagasisidet ka Kasepäält. „Üks naine, kes on küllaltki kriitiline kõige suhtes, oli öelnud, et kuigi tema tavaliselt kapelle ei kuula, pani Mõniste kapell teda küll kuulama,” pajatab Saluorg häid sõnu muusikute kohta.

Et muusikuid motiveerida, kirjutas Saluorg projekti, millega taotles kapellile uusi pille. Taotlus võeti vastu ning juba sel nädalal ootavad pillimehi ees uued pillid: kannel, kitarr, kontrabass, akordion, balalaika ja lisaks ka uued noodipuldid.

Festival tegi Võrumaa kollektiivi rõõmsaks

Ilm oli festivali pidamiseks ideaalne – täiskuu sillerdus järvel rõhutas kauni paiga ilu. Kui öine äikesevihm end peopaiga kohale seadis ja festivalilised muretsema pani, siis järgmise päeva saabumine lükkas ümber kõik mured. Päike tuli välja ning õhk oli soe ja värske.

Kogu kollektiiv sai osa ka kolme kilomeetri pikkusest rongkäigust. Külalised Eestimaa tagumisest nurgast olid niivõrd olulised, et neil oli au marssida rongkäigus esimesena, kohe peale orkestrit ja prominente, kelle sekka kuulusid näiteks Jõgevamaa maavanem ning erakonnaliikmed.

„Hea ja soe tunne oli, kui marssisime,” kirjeldab Saluorg emotsioone, mis neid rongkäigus valdasid. „Meie laulsime ja rahvas tee ääres lehvitas.”

Saluorg oli rõõmus ka selle üle, et kõik tähtsad juhid, näiteks maavanem, vallavanem ja eakate klubi presidendid, olid üritusel kohal ning võtsid sõna.  

Õhtu kulminatsiooniks oli tantsu- ja laulupeo kontsert „Maa ja vesi”, kus tantsiti koos Jõgeva maakonna memmede-taatidega perekonnavalssi. Õhtu lõppes simmaniga, kus sai jalga keerutada ansambli PS Troika saatel.

Saluorg pajatab, et kümme last avaldasid soovi minna simmanile ning seal tantsiti nii, et jalad olid villis ja võõrad lapsedki lõbusate tantsuliste punti sulandusid.

Öösel üllatati pidulisi võimsa ilutulestikuga, mis pani õhtule ilusa punkti.

Tragid memmed-taadid

Kui sellisele sisukale ja tiheda päevaplaaniga üritusele minna nii erinevas vanuses inimestega, võib arvata, et vanemaid hakkab väsimus kimbutama. Saluorg lükkab selle täiesti ümber. „Mitte keegi ei virisenud ega tulnud ütlema, et ei jõua,” kirjeldab ta memmede-taatide tragidust. Need, kes jõudsid ja tahtsid pidu pidada, läksid simmanile. Kes ei jõudnud, jäid ööbimiskohta pikutama.

Rahvamaja juhataja sõnab, et memmede ja taatidega on väga hea ringi reisida, sest nad on alati positiivse suhtumisega ning oskavad kõigest võtta kõike, mis võtta annab.

Tulevikus ehk välismaalegi

Tagasiteed koju alustati pühapäeval ja siis otsustati läbi käia ka Alatskivi lossist, et ka viimasel päeval hea elamus saada. Kuna tegemist oli kalalaadaga, toodi koju kilode viisi kala.

Järgmisel suvel on lõbusal seltskonnal plaan Mulgimaale sõita ja juba praegu käivad läbirääkimised selle nimel, et 2014. aastal suisa välismaale minna. Tänu headele suhetele Võhma küünlavabriku direktoriga on plaanis sõita kas Šveitsi või Saksamaale. Selle jaoks pannakse kokku uus suur kava, kuhu kaasatakse kogu rahvamaja rühmad.

Saluorg tänab kogu meeskonda: „Ühel rahvamaja juhil pole üksi midagi teha,” rõhutab ta seda, kui oluline on selliste väljasõitude juures koostöö. Kõigile folkloorikavas kaasalöönutele meeldis mõte, et sama kava kantakse ette ka järgmisel aastal memme-taadi peo juubelil.