Halduspohhuism

Vähe sellest, et pealinnas resideeruvad valitsusametnikud ja poliitikud pole suutnud juba enam kui kümne aasta jooksul ära teha haldusreformi, mistõttu on paljud maapiirkonnad kiratsema jäänud, vilistavad need ametnikud õiguskantsleri edastatud karmile kriitikale piiril toimuva suhtes.


Õiguskantsler Indrek Tederi neljapäeval edastatud seisukoht piiril autopaagis oleva kütuse maksustamise kohta on üllatavalt karm. Lühidalt öeldes mõistab õiguskantsler teravalt hukka praeguse maksu- ja tolliameti praktika ning annab nii rahandusministeeriumile kui ka maksu- ja tolliametile konkreetsed juhised. Kuivõrd õiguskantsler on Eestis omamoodi „vabariigi valvur”, kes peab valvet seaduste täitmise ja ametkondade tegevuse seaduslikkuse üle, siis on seda üllatavam, et tema kriitika alla sattunud ametkonnad ei pea märkusi millekski. Nii rahandusministeeriumi kui ka maksu- ja tolliameti seisukoht õiguskantsleri kriitikale on pehmelt öeldes selline, et ta võib rääkida, mida iganes, aga meie teeme ikka nii, nagu meie tahame. Sellist olukorda, kus laias kaares seaduste peale vilistatakse, nimetatakse õiguslikuks nihilismiks. Kuivõrd teema puudutab laiemalt Eesti haldussuutlikkust, võib ametkondade käitumist pidada vulgaarses maakeeles öelduna halduspohhuismiks.


Halduspohhuism pole Eestis midagi uut. Sellega on tegeldud juba „aegade hämarusest” ehk Eesti taasiseseisvumisest alates, kui haldusalane planeerimine asendus täieliku ükskõiksusega maapiirkondades toimuva suhtes. Eesti haldusalane areng on olnud nii „vaba”, nagu oli Ameerika finantssüsteem enne suurte pankade kokkuvarisemist. Viimane viis kokkuvõttes praeguse globaalse kriisini, mille haavu hetkel kõik rahvad lakuvad, eestlased nende seas.


Halduspohhuismi viimase aja ere näide on piiril toimuv, kus auto kütusepaagis oleva kütuse maksustamise sildi all lihtsalt maainimesi kotitakse. Seda olukorras, kus senise järjekindla tegevuse tulemusel on maapiirkondadest kadunud kütusetanklad, rääkimata poodidest, post- ja pangakontoritest, raamatukogudest ning koolidest.

Comments  
  +2
..ka midagi öelda,kuid pole mõtet tokiga sitas sorkida...niigi on hais jube.
  +3
Valimisvõitluse sildi all teevad mõned persoonid teadlikult sigadusi?
  +5
Väga pehmelt kirjutatud lugu. kui senini oli tunne, et ainult välismaalased viivad meie riigist miljardite eurode ulatuses raha välja, siis nüüd tuleb ikka päris räigeid lugusid päeva valgele. 10 miljoni dollari kadumises tunnistati Siim Kallas õigeks. VEB fondist kadus ca 50 miljonit eurot ja süüdi pole jälle keegi. Tallinna s[#]a remondi ajal läks kaduma 22 miljonit krooni. Prokuratuur ei leidnud mingit kuriteokoosseisu. Omad joped ikka S[#]a eesotsas ja asi lihtsalt mätsiti kinni. Narva ligidale ehitatakse mingi põlevkivi katel, mis läheb maksma miljard eurot. kKellele seda imepisikest (300 seniste 2000 asemel) katlaköksi vaja on. Mõne aasta pidi selle raha eest saama ehitada 4 katelt. Et valiti 100 mijonit eurot kallim pakkumine, selle eest ei vastuta keegi. Kuhu see 100 miljonit eurot läheb, pole raske arvata, valimised on tulemas. Kui aga Tuiksoo ja Toobali puhul olla saadud 500 eurot, siis meedia ei jõudnud sellest ära pasundada. Seega, nagu vanasti suured vargad istuvad tõllas- limusiinis ja väiksed sulihakatised rippuvad võllas.
  +1
Kui ajakirjanik ise aru ei saa, et selline kõnepruuk (pohhuism)on naeruväärne, siis on ometi VT-l ju korrektor olemas?!
  +6
Ma oleks pealkirjas ja tekstis vältinud seda sõna, mida seal kasutati. Tegemist on siiski roppusega, mis sellest, et eestlaste kõnepruugis vägagi levinud. Eesti keeles on olemas ka sõna "ükskõiksus".
  +5
Ansip ja Ligi teavad,mis on õige ja rahvale hea.
  -2
inno, korja palun need artiklid kokku ja saada padarile, täitsa tahaks kuulda tema arvamust!!! On ju ta järgmiste valimiste põhi häälekoguja!

 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD