KOKKUVÕTE • Käisin Võru politseijaoskonnas ja vestlesin Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna juhi Madis Soekaruskiga teemal „Liiklusolukord Võrumaal eelmisel aastal”. Võrdlesime 2012. aasta olukorda nelja sellele eelneva aastaga. Viie aasta lõikes võib öelda, et olukord liikluses on Võrumaal paranenud, ent rõõmustamiseks pole siiski põhjust.

Eelmisel aastal registreeriti politseis Võrumaal kokku 90 liiklusõnnetust. Nendest 38 olid inimkannatanutega liiklusõnnetused. „Joobes liiklejad teevad enim muret. 38st inimkannatanutega liiklusõnnetusest oli 17 liiklusõnnetust joobes liikleja süül või osalusel toimunud. Viie aasta lõikes on see kõige suurem number,” kommenteerib Madis Soekarusk. Talvel andsid enam tooni helkuriteta jalakäijad, libedast tingitud õnnetused, kevadel jalgrataste ja mopeedidega õnnetused, suvel mootorratastega põhjustatud liiklusõnnetused. „Jäi silma see, et jalgratturid, kes sattusid liiklusõnnetusse, ei kandnud kaitsekiivrit. Praktiliselt mitte kellelgi jalgratturitest, kes õnnetusse sattusid, ei olnud kiivrit,” lisab Madis Soekarusk.

Neli hukkunuga liiklusõnnetust Võrumaal

2011. aastal hukkus Võrumaal viis inimest, eelmisel neli. Esimene õnnetus toimus aasta alguses, 10. veebruaril kella 18.43 ajal Misso vallas, kus jalakäija sai sõiduautolt löögi ning hiljem haiglas suri. Teine õnnetus oli 25. aprillil kella 7.45 ajal Antsla vallas, kus sõiduauto sõitis teelt välja, rullus üle katuse, misjärel üks autosolnutest suri. Kaks ülejäänud õnnetust kahe hukkunuga toimusid augustis. Üks neist õnnetustest oli 11. augustil kella 13.10 paiku Sõmerpalu vallas 15 kilomeetril, kus 56aastane jalakäija sai autolt löögi ja hiljem haiglas suri. Olgu lisatud, et selle õnnetuse menetlus käib veel. Teine õnnetus oli Kääpal, 13. augustil kella 6.18 paiku, kui alkoholi tarvitanud ja kiirust ületanud noormees sõitis veoautole alla.

„Kui vaadata maakonna kaardile, siis näeme, et õnnetuste toimumiskohad on maakonnas erinevates kohtades laiali. See tähendab, et mingit kindlat õnnetuste kohta ei saa öelda, millele peaks eriti tähelepanu pöörama. Politsei suunab oma patrulle sinna, kus õnnetused on toimunud ja ka mujale, kus on suurem liiklusintensiivsus” nendib Madis Soekarusk.

Peavalu tekitavad siiski joobes juhid

„Õnnetused Võrumaal on küll vähenenud, mispärast võiks justkui rahule jääda, ometigi valmistavad muret joobes juhid ja neid on Võrumaal suhteliselt palju,” kurdab Madis Soekarusk. Politsei on teinud mitmeid kümneid lauskontrolle, kus on pidanud puhuma kõik autojuhid ning neid on tehtud  erinevatel aegadel. „Paistab, et nädalavahetused ja esmaspäeva hommikud on sellised, kus loodetakse, et vahele ei jää. Aasta jooksul on olnud päevi, kus päevas jääb joobes juhtimise eest vahele 10-12 juhti maakonnas,” räägib Madis Soekarusk. Peab mainima ka seda, et ka jalakäijaid on olnud alkoholi tarvitamise tunnustega, kes on õnnetusi tekitanud ja neisse sattunud. „Alkoholist tingitud õnnetuste hulk Võrumaal on küllaltki suur,” ütleb Madis Soekarusk.

Mida on politsei selle tarbeks teinud, et joobes juhte liiklusest kõrvaldada?

Politsei on teinud aktiivselt lauskontrolle, pidevalt ka pistelisi kontrolle. Karmistunud on ka rikkumiste ees määratavad karistused. „Võrreldes 2011. aastaga, on 2012. aastal karistused karmistunud. Sama joon jätkub ka 2013. aastal. Eelmisel aastal rakendati näiteks sellist praktikat, kus jaanipäeval vahele jäänud joobes autojuhid viidi arestimajja ja taotleti neile aresti. Sel aastal jätkatakse kindlasti ka aresti taotlemisi,” kommenteerib Madis Soekarusk. Nende juhtide puhul, kes on raskes alkoholijoobes korduvalt sõidukijuhtimisega vahele jäänud, on politsei hakanud taotlema sõidukite konfiskeerimist. „Politsei arestib selle sõiduki ja kohus hiljem prokuratuuri taotlusel konfiskeerib. Eelmine aasta oli kaks sõidukite arestimist, sel aastal juba üks auto, kuigi pole veel esimene kuugi läbi. Kes ikka korduvalt joobes vahele jääb, sellelt võidakse sõiduk ka arestida!” ütleb Madis Soekarusk.

Tähelepanu on ka ennetamisel

Politsei on pööranud ka ennetamisele palju tähelepanu, eriti liikluses nõrgemate osapoolte suhtes. Lastele on viidud läbi erinevaid liiklusohutuse teemalisi päevi. On viidud läbi niinimetatud „Musta nuku katseid”, „lastele on näidatud, milline näeb välja jalakäija või jalgrattur helkuriga ja helkurita,” räägib Madis Soekarusk.

Pimedal ajal on läbi viidud helkurikontrolle koolides. Selgus, et mõnes koolis umbes pooled kontrollitutest ei omanud või ei kasutanud helkurit. „Hoolimata sellest, et helkurite kasutamist on palju kajastatud, pooled siiski ei saanud sellest aru, et helkur on odavaim elukindlustus. Politsei on teinud sihtsuunitlusega reide, kus kontrollitakse helkurite olemasolu. On hoiatatud ja trahvitud, oleneb ajast, kohast ja inimesest,” ütleb Madis Soekarusk, „politsei on jaganud ka  helkurveste pimedas liiklejatele, ühtlasi on viidud läbi erinevaid üritusi koos helkurite jagamisega vanematele inimestele,” sõnab Madis Soekarusk.  

Üheks probleemiks on ka jalgratturid, kelle ratas ei pruugi üldse sõidukorras olla. Koolide juures jalgratturite ohutust kontrollides, oli palju rikkumisi just jalgratturite endi poolt. Politsei on suunanud ja juhendanud jalgrattaomanikke liiklema õige varustuse ja korras jalgrattaga.

Turvalisust liikluses saame luua kõik!

Tasub teada seda, et kui keegi näeb mingisugust liiklusrikkumist, mis ei eelda kohest politseipatrulli sekkumist, näiteks kinni parkimist, kahtlaseid manöövreid tegevat juhti vms, ja soovib, et see rikkuja korrale kutsutaks, tuleks helistada Lõuna prefektuuri liiklusliini numbrile 14 900. „Kui saab sõnadega hakkama, siis 14 900! Niimoodi pööratakse liikleja tähelepanu, et teda on liikluses märgatud ning et ta pole anonüümne,” soovitab Madis Soekarusk.