Riigikogulane vastab presidendi kõne ja vastuvõtu kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Möödunud nädalal olid presidendi vastuvõtule kutsutud Riigikogu liikmed, kaasa arvatud Kagu-Eestist valitud saadikud. President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma kõnes Eestit järgmise viie aasta jooksul korda tegema. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, kuidas nemad mõistsid presidendi kõnet ja kuidas jäid rahule tänavuse vastuvõtuga.

Riigikogu liikmetele esitatud küsimused olid järgmised: 1. Kuidas teile tänavune presidendi kõne meeldis? Mida arvate presidendi üleskutsest Eesti korda teha? Kuidas seda teie arvates tegema peaks? 2. Juhul kui käisite vastuvõtul – kuidas jäite rahule tänavuse vastuvõtuga Estonias? Mis meeldis, mis ei meeldinud? 3. Juhul kui te ei käinud vastuvõtul – kuidas tähistasite vabariigi aastapäeva teie?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Vabariigi Presidendi kõne aastapäeval oodatakse ja arvustatakse huviga.
Kõnes oli mõtteid meile tänasest päevast. Presidendi üleskutse puudutab kõiki töid, mida meie, eestimaalased, iga päev teeme. Osa kõnest oli ka tulevikku suunatud, meie 100. aastapäevale. Selle paremaks kinnituseks oli kontsert, kus lapsed tegid suuri asju.

Estonia ja teiste kohtade vabariigi aastapäeva üritused olid meeldejäävad.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Presidendi kõne kirjutajad on alati keerulises olukorras. Kõnetada väga paljusid ei ole lihtne ülesanne. President täitis ootused: sellest kõnest räägitakse, seda analüüsitakse ja tsiteeritakse. Minu arvates oli presidendi tänavune kõne mitmekihiline, sisukas ja mõnusalt sõnadega mängiv.

Asetades üleskutse „Teeme Eesti 100. juubeliks korda” kõne üldisesse konteksti, saab seda võtta kui üleskutset igaühele, kes võiks anda jõukohase panuse Eesti arengusse. Eestimaa saame teha meile kõigile toredaks koduks ikka ainult koos ja alustades kas või oma koduõue koristamisest.

Käisin vastuvõtul ja eriti meeldis laste etendatud Eesti lugu. Elmo Nüganeni lavastuses oli palju mõtlemapanevat ja äratundmisrõõmu, aga kõik kokku moodustas väga haarava terviku. Sellistel vastuvõttudel on väga tähtis seltskondlik pool. Alati on tore kohata inimesi, keda pole ammu näinud või kellega kohtud tavaliselt hoopis teistsugustes situatsioonides.

Ülo Tulik (IRL): 1. Mulle meeldis presidendi kõne. Ilmselt paljud ootasid sealt rohkem valitsusasutuste nahutamist, aga minu jaoks oli see väga konstruktiivne ja tulevikku vaatav positiivne kõne.

President toonitas väga selgelt euroraha mõistlikku kasutamist. Olen paljudelt inimestelt saanud positiivset infot PRIA kaudu jaotavate toetuste kohta, aga olen ka saanud hulgaliselt negatiivset infot külaelu edendamiseks ellukutsutud Leader programmi rahastuste kohta. Arvan, et president on jätkuvalt hästi informeeritud isik riigis ja probleemide käsitlus oli piisavalt lai ning objektiivne. Olen seda meelt, et nende rahade oskuslikust kasutamisest sõltub suuresti see, kuidas meie tulevikus hakkama saame.

Teema, millega päriselt presidendiga nõustuda ei tahaks, on see, mida on ette võetud monopolide ohjeldamiseks. Faktid ise räägivad seda keelt, et kui enne seaduse rakendamist kooskõlastas konkurentsiamet hinnad 40 ettevõttele, siis nüüd teeb ta seda kõikidele soojusettevõtetele (neid on hetkel üle 200). Kaugkütteseaduse muutmisega on tagatud, et soojuse hind vastab kütuse hinnasisendile. Seaduses on sätestatud, et kui kütuse hind langeb viie protsendi võrra, siis peab ettevõte esitama ametile kooskõlastamiseks uue hinna. Kuna energeetika on suure kapitalimahuga majandusharu ja seadus ise on vaevalt kaks aastat vana, siis tuleb leppida asjaoluga, et tulemused ei ole koheselt nii nähtavad, kui tahaksime, ning võib arvata, et president lootis sellel alal kiiremaid tulemusi.

Üleskutse Eesti korda teha on igati positiivne, kuigi minule loosungite keeles rääkimine ei meeldi. Mina näen selle all eelkõige riigi mõistlikku majandamist. Olen sama meelt Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männikuga, kes hiljuti ütles välja oma arvamuse selle kohta, kuidas saame takistada inimeste lahkumist riigist, kus elame. Tema ütles, et seda saame teha ainult läbi majanduskasvu tõusu ja seniks, kuni Tallinnast 80 kilomeetrit eemal on keskmine töötasu ligemale kolm korda kõrgem siinmail olevast, siis väljarännet meil peatada ei õnnestu. Uute hästitasustavate töökohtade loomise võimekuses on peidus võti selle hüüdlause elluviimiseks, mille president välja käis.

2. Presidendi vastuvõtt oli suurejooneline ja väga meeldiv. Kontsert oli suurepärane ja see, kuidas lihtsad tõed on võimalik läbi laste mõistetavaks teha, oli väga nauditav. Kui millegi kallal viriseda, siis tundsin natuke puudust heast orkestrist kätlemisele järgnenud osas. Tervikuna oli väga tore ja meeldiv Eesti Vabariigi 95. sünnipäev, mis minu jaoks algas väga toreda lipuheiskamise tseremooniaga koos päiksetõusuga Antslas.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Mulle meeldis presidendi kõne.

Presidendi algatus on kindlasti kaasahaarav, eks kordategemise all tuleb mõista Eesti riigi arengut vastavalt siis sellele ajale, kus me parasjagu oleme, või siis, kuhu jõuame. Kindlasti sellega hakatakse ka tegelema igasugustes valdkondades. Ma vähemalt loodan, et praegune Eesti valitsus pöördub ka näoga rahva poole ja käitub Eesti huvides.

Tähistasin sellel aastal vabariigi aastapäeva meeldivalt, lähedaste ringis.

Urmas Klaas (Reformierakond): Presidendi kõne oli väga tugeva üldistusastmega ja puudutas kõiki olulisemaid teemasid tänases Eestis.

Ühinen professor Alar Karisega, kes ütles, et kõigepealt tuleks korda teha mõtlemine. See algab igaühest meist. Mõtlemise kordategemise all mõtlen seda, et me peaks tegema inventuuri oma mõtetes ja välja praakima kõik selle, mis meie elu edasi ei vii, ning edasi mõtlema neid mõtteid, mis kannavad elu edasi. Elu ei vii edasi rumal kadetsemine, virisemine, teistele paha soovimine, ootamine, et keegi tuleb ja teeb minu eest midagi ära. Eesti on 1000 korda väiksem kui Hiina ja seepärast peaksime 1000 korda rohkem kokku hoidma ning üksteisest hoolima.

Paraku tabas mind päev enne vastuvõttu viirus ja presidendi vastuvõtule ei saanudki minna. Seda tähelepanelikumalt kuulasin koduses ringis tema kõnet.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Et mitte isiklikuks muutuda, refereerin ma meediategelase Toomas Lepa Delfis avaldatud arvamust: „President on rääkinud, aga kas ma tean, mida ta mõtles? Kõik oli ju olemas. Sõnum meile, sõnum teile. Et oleme vabad, et oleme seotud. Et enam ei pea kartma. Oli see eurooplase kõne? Oli see ameeriklase kõne? Oli see pühendatud kõne? Oli see mesikõne või oli see päriskõne? Kõik oli ju olemas. Rahvuseliit rahvusooperis, vaesed meie mägedel, maarahvas maal. Aga siiski tundsin end nägevat presidendi fassaadi taga mingit pinget, midagi sellist, millest president ei söanda rääkida.”

2. Ei käinud, ei vaadanud ka televiisorist. Seega hinnangut anda ei saa, kuid võin tuua ühe interneti arvaja mõtte: „See, mis toimus Estonias, polnud mõeldud kõigile eestimaalastele, vaid üksnes osale neist.” Mina isiklikult ei taha selles „osas” osaleda. Nõustun Eesti Päevalehe ajakirjaniku Priit Simsoni arvamusega, mille kohaselt istub riigipea rahvast kaugel, elevandiluust tornis ja uusi mõtteid selles tornis enam ei ole.

3. Rüüpasime maameestega õlut ja püüdsime leida vastust küsimusele, miks on Eestis asjad läinud nii nagu nad läinud on? Miks on vaja tellida 1000euroseid kleite ja uhkeldada nendega telekaamerate ees? Ajal, kui pooled eesti peredest tulevad ots otsaga kokku ja palgapäevaks kulub viimane kui sent ära. Ajal, mil meil sureb 160 narkomaani aastas ja Eurostati andmeil oleme tõusnud kindlalt Euroopa „üledoosi” pealinnaks. Ajal, mil 40 protsenti eestlastest on mõelnud välismaale tööle minekust, sest kodumaal inimväärset palka teenida pole võimalik. Kelle ees me pidulikul vastuvõtul uhkeldame? Mulle tundub, et iseenda ees. Ja kõik see komejant võtab lõpuks nii läbi, et presidendiproua peab pärast pidustusi Filipiinidele tervist parandama sõitma.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Vabariigi presidendi kõne mulle üldiselt meeldis ja kõike meid puudutavat ilmselt ei saagi pidupäeva kõnesse mahutada. Samas president läks oma kõnes vaikselt mööda nii erakondade rahastamisskandaalidest, välismaalastele elamislubade müümisest kui ka suurest elektrihinna tõusust.

Üleskutse teha Eesti viie aastaga korda on mitmeti mõistetav. Mina sooviksin, et viie aasta pärast on korrastatud kõik lasteaiad ja lasteaiakohtadele ei ole järjekordi. Samuti on viie aastaga saavutatav see, et lausvaesuses olevate inimeste arvu vähemalt poole võrra vähendada. Viie aastaga saaks mõistliku asjaajamisega ka meie teed ja tänavad korda. Riik korda viie aastaga võiks tähendada ka seda, et lõpuks need hooned, mis on lagunenud ja silma riivavad, ära lammutatakse.

Käisin presidendi vastuvõtul ja jäin rahule pidupäeva kontserdiga. Samas ei meeldinud see, et osa presidendi vastuvõtule kutsutuist pidi ootama presidendiga kätlemist kolm ja pool tundi.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Presidendi 24. veebruari kõne puhul on tegu ühe aasta oodatuima kõnega, mida üksipulgi lahatakse ja mis paratamatult ei saa kõigi ootustele ega maitsele vastata. Seda enam, et eelnev aasta oli poliitiliselt sündmusterohke ja kirev ning mõneti isegi murranguline, kui mõelda 2012. aastal toimunud meeleavaldustele ja streikidele. Mind kõnetas kõige enam Toomas Hendrik Ilvese seisukoht, et „elada Eesti mistahes kohas ei tohi olla kangelastegu”. Tõepoolest, riik peab lõpuks pakkuma lahendusi, mis toetavad inimeste maale jäämist või sinna elama asumist. Võtmeküsimus on uute töökohtade loomine ja olemasolevate säilitamine – sammud, mis aitavad kaasa ettevõtluse arengule maapiirkondades. Riigi tasandil on võimalik rakendada ajutisi maksusoodustusi ja anda tuge infrastruktuuride osas. Euroopa Liidu toetuste puhul saab maapiirkondadele vähendada omaosaluse protsenti.

2. Vastuvõtust jäid enam meelde vestlused vanade heade tuttavatega. Tore oli näha päris paljusid Võrumaa inimesi.

Priit Sibul (IRL): Meie perel algas vabariigi aastapäev traditsiooniliselt Kanepis, kus päikesetõusu ajal laulsime hümni ja heiskasime riigilipu. Pärast kirikuõpetaja Margit Laili ja Põlvamaa kaitseliidu maleva pealiku Janel Säki ning kohalike võimukandjate kõnesid asetasime võidusamba jalamile pärjad. Siis võõrustas meid pannkookidega Põlva Maarja koguduse õpetaja ja kell 10.30 oli tseremoonia Põlva võidusamba juures.

Vastuvõtt Estonias oli meeleolukas, kohtusime vanade ja uute tuttavatega, olid meeldivad jutuajamised ning lõpetuseks tegime abikaasaga ka mõne tantsu.

President rääkis väga paljust, võib-olla isegi liiga paljudest asjadest, liialt vähe oli konkreetseid ideid, ettepanekuid ja lahendusi. Minu jaoks oli oluline, et ta pidas oluliseks mainida ka regionaalset aspekti. Kui möödunud aastal tõi ta näiteid Paide linna varal, kuidas riik on erinevate asutuste kaudu tervikpilti vaadates kummaliselt üles ehitatud, siis tänavu pidas ta vajalikuks mainida, et peame oma riiki ehitama nõnda, et igal pool Eestimaal oleks võimalik elada.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

Selle kirje kommentaarid on nüüd suletud.