TÄHTIS SÜNDMUS • Homme, 27. märtsil võime tähistada priiuse põlistumise päeva. See on erakordne päev, mil meie praegune iseseisvusaeg saab kestuselt pikemaks, kui oli eelmine iseseisvuse aeg aastatel 1918–1940.
Teatavasti sündis iseseisev Eesti Vabariik 24. veebruaril 1918 Eestimaa päästekomitee manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele, kuid juba järgmisel päeval langes Tallinn keiserliku Saksamaa vägede kätte. Algas Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon. Seega sai esimene iseseisvus kesta vaid ühe lühikese päeva.
Alles 11. novembril 1918, kui keiser Wilhelmi Saksamaa kokku varises ja taandus Eestist, sai Eesti Vabariik täieliselt oma veebruaris väljakuulutatud iseseisvust teostama hakata. 11. novembrist 1918 algas meie tegeliku iseseisvuse periood. Sel päeval rakendus tööle Eesti valitsus, tööd alustasid ministeeriumid. Iseseisev Eesti riik oli saanud reaalsuseks.
1918. aastal alanud iseseivusperiood – Eesti aeg – sai Molotovi-Ribbentropi pakti järel äkilise lõpu, kui Nõukogude Liidu sõjavägi 17. juunil 1940 Eesti okupeeris. Pilk kalendrisse näitab, et Eesti oli saanud järjestikku vaba olla 7889 päeva. Nüüd, 27. märtsil, me ületame selle arvu. 27. märtsil 2013 saab 20. augustist 1991 täis 7889 pluss üks päev. See märgib, et Eesti Vabariigi priiusepõli on nüüd väldanud kauem kui kunagi varem. Eesti enesetunnetuse jaoks võib selles näha ka murdepäeva: alates käesoleva aasta 27. märtsist on nii, et põhiline osa Eesti vabadusest on möödunud iseseisvuse taastanud Eestis, mitte enam sõjaeelses vabariigis. Seda võib pidada oluliseks maamärgiks. On huvitav kokkulangevus, et selline päev jääb täpselt ka Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aastasse.
Priiuse põlistumise päev võiks olla tänu avaldamise päev. Kõigile neile, kes on andnud oma panuse selle nimel, et elame vabas ja iseseisvas riigis. Sel päeval heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused lipud. Sel päeval võiksid kõik Eesti inimesed julgelt kasutada oma lipuvärve – kas heisates riigilipu, kandes sinimustvalget rinnas või oma riietuses.
Samuti toimub e-viktoriin, kus kõik ajaloohuvilised saavad oma teadmisi proovile panna, viktoriin toimub Postimehe online-keskkonnas EV95 ja kultuuripärandi aasta meeskondade koostöös.
Täna õhtul esineb Eesti Vabariigi president ETVs temaatilise mõtisklusega ja homme hommikul toimub „Terevisioon” priiuse põlistumise päeva ainetel. Samuti annab selle päeva puhul Eesti Post välja postkaardi koos postmargi kujutisega.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini.
Kui EW pagulaspoliitikud (Pätsi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud, samas on Rahvasteliitu mittekuulunud Valgevene NSV ning Ukraina NSV ja Rahvasteliidust 1939. aastal välja visatud Nõukogude Liit ÜRO asutajaliikmed.