Eriolukorrast läbi politseiniku silmade: „Hirm on inimlik”

Võru hakkajad noored patrullpolitseinikud Hella Lillmaa ja Janre Press on koos töötada saanud üürikest aega, kuid teavad, et ka eriolukorra ajal tuleb neil oma tööülesannete tõttu keskenduda hirmu ja ärevuse asemel lahenduste leidmisele. Foto: AIGAR NAGEL

Kui oleme harjunud nägema politsei- ja piirivalvetöötajaid oma töökohustusi täitmas nii päevasel kui ka öisel ajal, siis tundub see igati iseenesestmõistetav. See ongi nende töö. Kui aga heita pilt korraks nende sisemaailma, võib avaneda aga hoopis teistsugune vaatepilt.

Millised tunded ja mõtted tiirlevad ühe korravalvuri peas siis, kui töömaht on kasvanud, inimestega tuleb kokku puutuda ka ajal, kui seda välditakse ning koju karantiini jäämisest ei saa tervena olles juttugi olla.

Patrullile pole kiire aeg enam öö, vaid päev

Võru patrullpolitseinik Janre Press (25), kes on Kagu politseijaoskonnas töötanud osakoormusega alates 2018. aasta oktoobrist, täiskoormusega tööd teinud lühemat aega, ütleb, et võrreldes eriolukorraeelse ajaga on politseitöös kolm suuremat muutust, millega nüüd tööle tulles peab arvestama.