KÜSIMUS–VASTUS • Põllumajandusettevõtjad peavad praegust olukorda viimase paarikümne aasta kõige hullemaks, kus languses on nii piima kui ka liha hind. Põllumajanduses on languses lisaks vilja hind, mis muudab kõik harud haavatavaks. Seni on ettevõtjad saanud pankadelt maksepuhkust, aga see olukord ei pruugi lõpmatuseni nii jätkuda.

Uurisime Kagu-Eestist valitud rahvasaadikutelt, kuidas nemad näevad praegust olukorda ja millised on võimalused olukorra leevendamiseks.

Küsimused olid järgmised:

1. Seoses Vene kriisiga on piima hind alates aasta algusest kukkunud pea kaks korda ja põllumajandustootjate tulud kuivavad kokku. Kuivõrd tõsiseks te sellist arengut Eesti jaoks peate?

2. Mida oleks võimalik ette võtta põllumajandustootjate raske olukorra leevendamiseks?

3. Kui pikaks võib teie arvates Vene kriis venida? Mida tuleks Eestis pikemas perspektiivis ette võtta selle kriisi mõjude leevendamiseks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Aasta 2014 jääb põllumajandussektorile, eriti piimatootjatele kauaks meelde. On ka mitmeid põhjusi, sest on langenud toodete maailmaturu hinnad, Vene turg on kadunud, seakatku levik Eestis jne. Mõnes ettevõttes käib võitlus ellujäämise eest, sest tootmiseks on vaja teha kulutusi edasi ja kohustusi (laenud) tuleb täita.

Kuna tegu on Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa vahelise vastuseisuga, siis vaatame ka toetuste osas ELi poole. Lisatoetuste summadest on Balti riike teadvustatud. Ligi seitse miljonit Eestile eraldatud eurot tuleks koheselt käiku lasta. Arvutused näitavad, et mingigi leevendus on kaheks-kolmeks kuuks. Ka järgmiseks aastaks ette nähtud erinevate ELi toetuste rahade väljamaksmine tuleks tuua võimalikult ettepoole. Mitmed pangad on näidanud üles koostöösoovi laenude teenindamisel (näiteks maksepuhkus). Ka Maaelu Edendamise Sihtasutus on nõus tegelema erinevate meetmetega. Toetan seda, et järgmise riigieelarve kokkupanekul oleks maksimummääras sees siseriiklik põllumeeste toetus.

Põllumehed on kindlasti endale teadvustanud, et nii edasi toota-turustada enam ei saa. Rohkem on vaja koostööd. Maaelu arengukavas on võimalus saada investeeringutoetust ühistegevusele.

Tõsisemalt tuleb tegutseda uute turgude leidmisega.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Viimastel aastatel on põllumajandustoodete hinnatase olnud kõrge. Langus algas enne Ukraina kriisi ja sellele järgnenud sanktsioone. Venemaa-poolsed poliitilised piirangud on langust süvendanud.

Sanktsioonide mõju leevendamisel peab Euroopa Liit olema ühtne. Esimesed abipaketid on juba välja töötatud ja loodetavasti rakenduvad lähiajal. Valitsuse tasemel saab Eesti aidata avada uusi turge ja selle nimel väliskaubandusminister ka aktiivselt pingutab. Samuti aitavad raskeid aegu üle elada Maaelu Edendamise Sihtasutuse antavad laenud neile ettevõtetele, kellel on eeldused kriisist karastununa läbi tulla.

Veelkord on saanud kinnitust tõsiasi, et Venemaa turg on ebastabiilne, riskantne ja Kremlist mõjutatav. Oma äri sellele turule mõeldes üles ehitada ei ole mõistlik. Samuti tuleb ettevõtjatel arvestada majanduse tsüklilisusega. Headel aegadel peab tootmist efektiivistama ja varusid korjama, et rasked ajad üle elada. Nii lihtne või raske see ongi.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Olukord on piisavalt tõsine, kuigi mitte lootusetu. Kannatavad eelkõige väiksemad tootjad, kelle rahaline tagavara kuivab kokku. Suuremad peavad kauem vastu. Piima pole kuhugi panna ja hind muudkui langeb.

Mäletan esimesi kriisinõupidamisi põllumajandusministeeriumis, kus ministrid Ivari Padar ja Anne Sulling lubasid piimatootjatele igakülgset toetust. Mida päev edasi, seda selgemaks saab, et põllumajandusministeeriumi poolt seda vajalikul tasemel ei tule.

Mis puutub väliskaubanduse ministrit Sullingut, siis minu meelest pole seda ametikohta üleüldse vaja, sest Sulling pole seal millegagi hakkama saanud. Ühtegi uut turgu pole juurde tulnud. Nüüd lõpuks pandi tema tegevusetus dalai-laama arvele, kes Eestis kõrgel tasemel vastu võeti ja mille pärast nüüd hiinlased meie piima ei taha.

Seis Eestis on nutune. Piima kokkuostuhind on langenud omahinnast alla, teravili viimaste aastatega võrreldes kolmandiku võrra odavam ja sealiha hind langeb ka üha. Ent ega selles vaid Venemaad saa süüdistada. Esimesena kehtestas sanktsioonid USA, kelle käsul ka Euroopa Liit neile järgnes. Venemaa tegi vaid vastukäigu.

2. Põllumehi saab aidata vaid toetuste ja uute turgude kaudu. Ent kumbagi võimalust pole ministeeriumid suutnud kasutada. Toetuste raha lihtsalt puudub ja uute turgude leidmise kogemust meil pole. Valgevene turg avanes, kuid seda Minski, mitte meie initsiatiivil.

3. Kui kaua sanktsioonid kestavad, oleneb ameeriklaste ettekirjutistest Euroopale. Euroliidus kostab üha sagedamini hääli, et majandussõda võiks pehmendada, kuid USA räägib hoopis sanktsioonide karmistamisest. President Vladimir Putin tegi avaliku pöördumise Lääne poole, et sanktsioone võiks vastastikku leevendada või hoopis neist loobuda. Mina pole sellele üleskutsele ühtegi ametlikku vastust kuulnud. Lootust annab ehk Prantsusmaa presidendi Hollande’i äkkvisiit Moskvasse eelmisel laupäeval, 6. detsembril. Üks selle sõidu põhjusi oli pingete vähendamine Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahel. Kui nii peaks minema, eks siis piiratakse ka vastastikkuseid sanktsioone.

Inara Luigas (SDE): Paar aastat tagasi ei osanud ilmselt keegi näha neid märke, et seoses Vene kriisiga hakkab ka meie põllumajandustootjatel kehvemini minema. Nüüd oleme olukorras, kus on vähenenud mitte ainult kindlustunne, vaid kriis hakkab mõjutama reaalmajandust. Lisaks Eestile ei jää kriisist puutumata ka Leedu, Saksamaa ja teised Euroopa riigid. Põllumajandustootjate raske olukorra parandamiseks on väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling tegemas tööd, et praeguseid turge ümber mängida. Kuna kaubavood Venemaale vähenevad, püütakse leida turge kusagil mujal. Ka põllumajandusminister Ivari Padar pingutab selle nimel. Hiljuti kirjutas ta alla Valgevene ja Eesti põllumajandusministeeriumi koostöömemorandumile, millest lähtudes loodetakse kahe riigi vahelist ettevõtete otsesidemete elavdamist. Sellega püütakse leida uus turg põllumajandussaadustele. Loogiline, et kui on teada Valgevene turu soovid, tuleb ehk ka pakutavad saadused ümber kujundada. 

Tegelikult on müügi juures oluline hind. Kui madala hinnaga on tootjad veel nõus müüma ja millal jääb tootmine lihtsalt seisma. Ehk kui pikalt on põllumajandustootjad valmis miinimumi peal elama.

Arvan, et ka piimatöötlemisettevõtted peaks tootjatega solidaarsemad olema ja piimahindades järeleandmisi tegema. Poes piim eriti odavamaks pole ju läinud, kui mõned kampaaniad välja arvata.

Hea on see, et järgmisel aastal makstakse koos riigi omaosalusega põllumeestele toetusi 300 miljoni euro ulatuses. Lisaks sellele makstakse detsembris juba seakasvatajatele välja erimeetmeid 2 600 000 eurot ja otsustatakse, mille alusel makstakse piimakarjakasvatajatele välja seitse miljonit eurot.

Kuna meil on komme võrrelda ennast Lätiga, siis jah, Läti on oma riigi eelarvest panustanud põllumeestele rohkem. Ent riigikaitsekulutusi teeb Läti vaid ühe protsendi jagu SKPst. Kui ka meie loobuksime kahest protsendist SKPst riigikaitsekuludest ja panustaksime ühe vaba protsendi põllumajandusse, oleks selle summa suuruseks 200 miljonit eurot.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Venemaa sanktsioonidest on möödunud juba neli kuud ja ühtegi positiivset märki ei ole, et põllumajandussektoris midagi paremuse poole oleks muutunud. Piimahind on langenud pea kolmandiku võrra ja see on pannud tootjad väga raskesse olukorda. Liisingud ja laenud ootavad maksmist ning maksmise edasilükkamine ei lahenda põllumajandussektori probleeme.

Meie põllumehe suurim probleem on selles, et võimul olevad erakonnad on meie põllumehe vaeslapse ossa jätnud. Eesti on ainuke riik Euroopa Liidus, kes ei maksa oma riigi eelarvest Euroopa Liidu poolt lubatud siseriiklikku üleminekutoetust (top-up). Polnud täiendavaid toetusi selle aasta eelarves ega ole ka järgmise aasta eelarves. Samuti ei ole meie valitsus erinevalt Leedust leidnud ühtegi täiendavat turgu, kuhu põllumees saaks oma kaupa turustada.

Naabrid lätlased on sellel aastal oma põllumehi täiendavalt toetanud 40 miljoni euroga ja järgmisel aastal planeeritakse eelarvesse veel 32 miljonit eurot. Meie riik võiks põllumehi toetada järgmisel aastal 23 miljoni euroga ja Keskerakonna fraktsioon tegi riigieelarvele ka vastava muudatusettepaneku. Kahjuks hääletati see ettepanek Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide häältega välja. Ausalt öeldes ei saa mina aru, mida sotsid valitsuses teevad. Neile kuuluvad maaelukomisjoni ja eelarvekomisjoni esimehe kohad ning lisaks on põllumajandusministri koht, aga põllumehi see erakond küll ei kaitse. Reformierakonna puhul on arusaadav, sest maaelu ei ole neile kunagi olnud erilise tähtsusega, aga sotside selline käitumine on täielik allaandmine. Arvan, et on olemas vaikiv kokkulepe, et sotsid saavad lastetoetusteks raha, aga ärge põllumeestele top-up’i küsige!

Tulemuseks on see, et meie põllumees ei suuda avatud turul ebavõrdses konkurentsis hakkama saada ja väga perspektiivikas põllumajandussektor hääbub. Lihtne on põllumajandus põhja lasta, aga selle taastamine võtab aastaid ja samas ka väga palju raha.

Kalvi Kõva (SDE): Majandussuhted idanaabriga on viimastel aastakümnetel korduvalt olnud rohkem kui küsitavad. Vaatamata sellele on Venemaa lõputu turg nii ahvatlev. Aeg-ajalt on meid „hellitatud” hullumeelselt kõrgete hindadega. Õnneks on meie põllumajandussektor keeranud juba näoga läände. Kuigi meil on seotus Läti, Leedu ja Soome tööstustega, on Vene turu osatähtsus ka ikkagi päris suur. 

Probleemi tõsidus on jõudnud ka Euroopa Komisjoni, seda on mõistetud ja eraldatud ka ligikaudu seitse miljonit eurot kriisi leevendamiseks. Loodan, et sellest on siiralt abi.

Vaatamata suurele kisale on tõsiasi, et kogu maaelu, sealhulgas põllumajanduse konkurentsivõime parandamiseks tuleb järgmisel Euroopa Liidu toetusperioodil kaks miljardit eurot. Et suurendada just põllumeeste võimekust edasi areneda ja ellu jääda, suunasime esimesest sambast teise sambasse veel juurde umbes 97 miljonit eurot. Seda just Võrumaa talupidajate soovil, suurendamaks investeeringuid väiketootmisse ja maaettevõtlusesse. Selline tegevus annab minu arvates kasvõi väikese tõuke, mille tulemusena väheneb pikas perspektiivis toetustest sõltuvus ja suureneb konkurentsivõime. Kas Euroopast tulev raha on piisav või peaksime põllumeestele Eesti riigi eelarvest juurde maksma? Riigieelarvest täiendava toetuse maksmine põllumeestele oli teoreetiliselt võimalik ka tänavu. Kuid olemasoleva raha piires on tuleva aasta eelarve valikuks lastetoetuste tõstmine 45 euroni. Põllumehe ja kolme lapse isana oli see ka minu valik.

Aivar Rosenberg (Reformierakond): 1. Vene kriisi nimeline kriis oli Eestis juba aastal 1997. Sellest ajast on ettevõtjatel olnud korduvalt võimalust kogeda, et Vene turg on ettearvamatu, kaubandus rakendatakse tihti poliitiliste eesmärkide saavutamise teenistusse ja igat katsetust sellel turul teenida tuleb käsitleda loteriina, kus võib küll palju võita, aga ka kõik kaotada.

2. Eesti on Euroopa Liidu liige ja ühtne põllumajanduspoliitika toetab ka Eesti tootjaid, kes kriisi tõttu kannatavad. Toetuse meetmete kohta tasuks tootjatel uurida põllumajandusministeeriumi kohalikelt asutustelt. Tean, et ka pangad on väljendanud valmisolekut anda raskustes tootjatele maksepuhkust. Väliskaubandusminister Anne Sulling on pühendunud uute võimalike turgude leidmisele ja on olnud ettevaatlikult optimistlik, aga see võtab aega.

3. Eesti on alati soovinud häid ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga. Paraku ühepoolsest tahtest siin ei piisa. Selle kriisi ning teiste võimalike kriiside mõjude leevendamiseks oleme astunud Euroopa Liitu ja NATOsse. Ise peame loomulikult ka tublid olema ja olemegi.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Innar Mäesalu (Reformierakond) ei vastanud.

Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.