Nii Võrumaal kui kogu Eestil on põhjust Ukraina iseseisvuspüüdlustele kaasa elada, sest nii Võru-maad kui tervet Eestit seovad Ukrainaga pikaajalised ja tihedad sidemed.

Eestil olid alates iseseisvuse taastamisest Ukrainaga tihedad majandussidemed, mida elavdas 1995. aastal sõlmitud vastastikune vabakaubandusleping. Selle lepingu abil liikusid Eestist Ukrainasse näiteks kalatooted. Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga tuli mõlemale poolele soodsast lepingust loobuda ja kannatasid mõlemad pooled. Eesti jaoks oli leping väga kasulik, sest Ukraina oma 45 miljoni elanikuga on sama suur kui Hispaania ja Eesti tooted olid Ukrainas väga hinnatud.
Kõige tuntum eestlane praegu Ukrainas on kahtlemata endine vasaraheitja Jüri Tamm, kes juhib juba paar aastat Ukraina olümpiakomitee presidendi Sergei Bubka administratsiooni. Tamme tegevuse üks eesmärke on olnud tuua 2022. aastal Lvivi taliolümpiamängud.

Võrumaalt on pärit suisa Ukraina rahvuskangelane ja sealse koolisüsteemi alusepanija Jaan Räppo. Jaan on Ukrainas märksa kuulsam kui Eestis. Teda on Eestis peetud punaseks meheks, poisipõlves kirjutas ta sõnad kuulsale Haanja mehe laulule. Ühtlasi on tema sulest pärit setode hümn „Katõ ilma veere pääl”.

Praegu on sündmused Ukrainas veel liiga värsked, et ennustada, millist abi võiks Ukrainal ja ukrainlastel vaja minna. Käimas on läbirääkimised Euroopa Liidu ja USAga, et saada laenu majanduse turgutamiseks. Erinevalt Eestist, mille majandus on nõukogude ajaga võrreldes kasvanud, on Ukraina majandus iseseisvusaastate jooksul kaks korda väiksemaks kokku kuivanud. Sestap on põhjendatud Ukraina rahva pahameel seniste Vene-meelsete valitsusjuhtide üle. Ukraina rahva ja rahva poolt ametisse upitatud praeguse juhtkonna hinnangul on Ukraina jaoks ainuvõimalik tee liitumine Euroopa Liiduga, et tulevikuks oleks garanteeritud demokraatlik kord. Demokraatia on omakorda eelduseks majanduse edenemiseks. Ukrainale kui Võrumaa pikaajalisele sõbrale selleks palju jõudu ja edu!