ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Seoses Võrumaa arengukava ja Kagu-Eesti tegevuskava koostamisega on tõusnud taas päevakorda selle piirkonna areng ja tulevik. Kas Kagu-Eesti on juba lootusetult rongist maha jäänud ja kõik peavad tulevikus töö saamiseks Tallinna kolima? Või on Tallinnast väljas veel elamiseks võimalusi? Kas ja mis on Kagu-Eesti maakondade tulevik?

Kuivõrd elu Eestis suunavad rahva poolt valitud esindajad riigikogus, küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, millisena näevad nemad Kagu-Eestit tulevikus ja kuidas on võimalik peatada piirkonna kiiret tühjenemist. Küsimused olid järgmised:

1. Mitmed Eesti äärealad (kaasa arvatud Kagu-Eesti) tühjenevad hirmuäratava kiirusega, samal ajal kasvab mühinal Tallinn. Millisena näete Kagu-Eestit aastal 2030, kas siia on veel inimesi elama jäänud või on Tallinn kõik ala neelanud? Milline on teie visioon Kagu-Eestist aastal 2030?

2. Kas Kagu-Eesti kiiret tühjenemist ja sellega seotud Tallinna kasvamist on enam võimalik peatada? Kui jah, siis mida olete ise teinud või valmis tegema selleks, et praeguseid protsesse pidurdada või ümber pöörata?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Kõik algab mõtlemisest. Mulle ei meeldi põhimõtteliselt, kui ise Kagu-Eestit äärealaks peame. Veel hullem, kui peame oma kodukohta äärealaks mitte kauguse tõttu ühest või teisest geograafilisest punktist, vaid võtame omaks ka perifeeriale omase mõttelaadi. Sellisel juhul ei jäta me ka teistele võimalust oma kodukohta ja ennast kuidagi teisiti käsitleda.

Globaalseid protsesse ja ka linnastumist ei ole võimalik peatada ning ümber pöörata. See ei ole õnnestunud veel kusagil maailmas ja vaevalt Eestiski õnnestuks. Kas üldse peaksimegi seda üritama ja oma energiat sellele kulutama? Mina keskenduks asjadele, mida ise suudame ja tahame muuta ning kujundaks oma kodukoha väärtuslikuks elukohaks, kus ise elada ja kuhu tahaksid ka tallinlased tulla. Mina olen oma kodu rajanud Värskasse, tahan seal ka tulevikus elada ja panustada oma energiat ümbruskonna arengusse.

Heimar Lenk (Keskerakond):

1. Kujutan ette nii, et aastaks 2030 on Eestist lahkunud veel 100 000 inimest, Tallinn õitseb ja ehitab merealust tunnelit Helsingisse, Lõuna-Eesti küladesse on jäänud alles kõige lihtsama töö tegijad, kellele maksab närust palka välismaine mõisnik. Ma näen õudusega ette niinimetatud „mõisaaja” taastumist maal. Alles kuulsin, et Kehtna endine mõisaloss koos maalilise tiigi ja pargiga müüakse häbematult väikese summa eest ühele Skandinaavia rikkurile. Vallal iidse mõisa ülalpidamiseks raha ei jätku. Nii tulevad välismaalased, teevad mõisad korda ja kukuvad nautima siinset rikkumata loodust. Tootmist siin ei arendata, sest uute omanike raha tuleb muust ettevõtlusest. Nad palkavad kohalikke vaid kojameesteks, valvuriteks või remondimeesteks. Eesti hästi kinni makstud valitsus ja parlament istuvad Tallinnas ning hoiavad uusmõisnikega häid suhteid. Oleneb ju mõisahärrast, millisele parteile ja kandidaadile mõisa lihtrahvas hääle annab. Eestlased vaesuvad üha, sest kokku hoida ja ühistegevust arendada nad ei suuda. Hästi iseloomustab eestlaste hoiakuid hiljuti Eesti Päevalehes kirjutanud Soome ajakirjanik Terhi Pääskyla-Malmström, kes ütleb, et Soomes eestlased kokku ei hoia, üksteist probleemolukordades ei kaitse, sest kardavad tööandja sanktsioone. „Seal, kus eestlased ülemuste ees kummardavad, avaldavad soomlased ühiselt ja kõva häälega meelt ning hakkavad streikima,” kirjutab ta. Minu meelest murtakse eestlased Kagu-Eestis ükshaaval, nii nagu nende küladki.

2. Tallinna kasvu pole vaja karta, las kujuneb ka meil üks linn tõelise megapolise taoliseks, kus rahval hea elada. Ülejäänud Eesti neelatakse välismaalaste ja pankade poolt alla koos Tartuga. Mina isegi riigikogu liikmena ei suuda midagi teha enne, kui eesti rahvas valimistel õigesti hääletama hakkab. 20 aastat on Eestis valitud parempoolseid ja me näeme, kuhu nad riigi viinud on. Eesti on tühjaks lüpstud, vara laiali kantud. Eliit elab hästi tänu madalatele palkadele ja olematule pensionile, mida rahvale makstakse. Kõik see jätkub seni, kuni rahvas valimistel teist võimu ei vali. Viimased eurovalimised näitasid, et selleks veel valmis ei olda.

Rein Randver (SDE):

Globaalsed muutused mõjutavad meid kõiki. Oluline osa on siin ka Euroopa Liidu (EL) tegevusel. Ka siseriiklikult on vastu võetud mitmeid dokumente aastani 2020 või 2030.

Olen jätkuvalt seisukohal, et ka 15 aasta pärast on võimalik elada kõikjal Eestis. Töökohad, hariduse omandamise võimalused on nii kohtadel kui ka keskustes. Loodud on head liikumisvõimalused üle Eesti.

Tuleb teha aktiivset tööd, et ELi eelneva perioodi vahendeid veelgi enam kasutada meie piirkonna huvides. Eestis peaks mitmeid häid otsuseid (regionaalarengu strateegia 2020 jne) ka reaalselt täitma. Olen kindel, et paljud piirkonna inimesed, organisatsioonid lisavad häid mõtteid ja ettepanekuid kavandatava Kagu-Eesti regionaalse kava valmimisse.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Meil on demokraatlik riik ning see on valijate otsustada, keda nad näevad võimu teostamas ja milliseid otsuseid nende poolt valitud vastu võtavad. Hea on Tallinnal elanikke juurde võita, sest vabariigi valitsusel ei ole mingit plaani, kuidas vältida inimeste koondumist Tallinna ning kuidas tagada Kagu-Eestis inimestele töö ja elamisväärne elu. Valitsus tegeleb sellega, et lubada avalikus kohas alkoholi tarbida, võimaldada samasoolistel kooselu seadustada, anda 16aastastele valimisõigus, vähendada teede rahastust 25 miljoni euro võrra ja koondada järjekordselt politseinikke. Need ei ole need sammud, mis elu Kagu-Eestis edasi viiksid. Valitsus peaks tegelema sellega, et meie kandis oleks ka elu võimalik ja inimesed ei peaks mõtlema siit lahkumise peale. Selleks on vaja poliitika muutust ja arusaamist, et nii edasi minna ei ole võimalik.

Alustada võiks maksureformist, lootusetult hiljaks oleme jäänud haldusreformiga, vaja on riigireformi, sest maksumaksjad ei suuda sellisel arvul ametnikke ülal pidada. Mida teevad ja mille eest vastutavad maavalitsused, milleks meile üle 70 sihtasutuse, milleks suurendati ministrite arvu 14ni?

Seni, kuni meie kandi ettevõtjatele ei ole mingit eelist ja soodustust, on raske loota, et töökohtade arv saaks kasvada. Töökohad on just kõige alus ja eelkõige töökohtade puudus sunnib inimesi elukohta vahetama. Mida tugevamatena suudame hoida meie maakonnakeskused, seda tugevamad on ka maakonnad. Ilmtingimata on vaja raha ja otsustusõigus tuua tagasi maakonna tasandile. Kagu-Eesti jaoks võiks olla eraldi programm, mis aitaks inimeste väljavoolu peatada ja anda inimestele kindlust, et ka siin kandis on elu elamist väärt.

Lootus paranemisele ei ole veel kadunud, aga eks järgmisel kevadel toimuvad riigikogu valimised näitavad, kas lootustel on alust või läheb kõik vana viisi edasi.

Aivar Rosenberg (Reformierakond):

1. Küsimuses kirjeldatu on osaliselt õige, aga selle kõrval tuleb näha ka teisi arenguid. Puhas loodus ja inimväärne elukeskkond muutuvad maailmas järjest väärtuslikumaks. On päris mitmeid näiteid, kus elus edasi jõudnud inimesed kolivad Tallinnast ära maale. Ka Kagu-Eestisse. Ühendused muutuvad paremaks. Arvan, et tänu kommunikatsioonitehnoloogiale, parematele teedele ja raudteele on Kagu-Eesti aastal 2030 Tallinnale pisut lähemal kui praegu. Kindlasti on ka julgeolekupoliitiliselt oluline, et piirialad tühjaks ei jääks.

2. Kusagil maailmas ei ole linnastumisega toimuvaid protsesse olnud võimalik täielikult ümber pöörata. Eestiski on kahtlane, et seda suudame. Maailma mõõtkavas on Eesti tegelikult territooriumilt ja rahvaarvult sedavõrd väike, et linnastumisest klassikalises mõttes ei ole siin võimalik rääkida. Inimesed on muutunud mobiilsemaks, tehnika areneb ja see ei ole tingimata alati halb. Hiljuti valitsuses kinnitatud maaelu arengukavaga investeeritakse Eesti maapiirkondade arengusse lähiaastatel üle miljardi euro. Kagu-Eestigi saab sellest oma osa. Rahaga saab muidugi luua ainult võimalusi, neid kasutama peavad ikka inimesed. Mis puutub minusse, siis ma elan Kagu-Eestis ja kavatsen siia elama jääda ka tulevikus.

Inara Luigas (SDE) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.