Riik suretab süsteemselt maaelu

Ühelt poolt avalike teenuste kaotamine maapiirkondadest, teiselt poolt maksu- ja tolliameti kehtestud nulltolerants piirikaubandusele näitab riigi poliitikat maaelu süsteemseks väljasuretamiseks.


Nagu selgus reedel toimunud Valgamaa arengukonverentsil Valga maavanema Margus Lepiku ettekandest, on Eesti riik teinud kõik selleks, et maal elu välja suretada. Lepikul kui maavanemal pole mingit õigust kaasa rääkida kohalike teenuste kaotamise osas maapiirkondades, selle asemel teevad otsuseid eri ministeeriumid, kelle haldusalas üks või teine teenus parasjagu on. Ta andis mõista, et maavanema koordineerimisvõime on olematu, mis sisuliselt tähendab, et maavanema institutsioonil pole praegusel kujul mitte mingit mõtet.


Hea näide ametkondade omavolist on Kagu-Eestis viimasel ajal aktuaalseks tõusnud piirikaubanduse teema. Olukorras, kus seadusandlik keskkond pole muutunud ning pigem on Eestis suurenenud maa- ja linnainimeste sissetulekute vahe, hakkas rahandusministeeriumi haldusalas olev maksu- ja tolliamet sisuliselt päevapealt rakendama piirikaubandusele nulltolerantsi. See tähendab, et sisuliselt hakati alates jaanipäevast nõudma iga auto kütusepaagis oleva kütuseliitri pealt ligi 70 eurosendi suurust maksu. Seda maksu nõutakse olenemata sellest, kas inimene ostis kütust paaki enda tarbeks või tahab ta seda kellelegi edasi müüa. Selle, kas inimene võib kütust tuua sisse aktsiisivabalt või mitte, otsustab kohapeal olev tolliametnik. Selline olukord on tekitanud olukorra, kus piirilt on praktiliselt minema peletatud eestlastest sõitjad ning piiriületuse on vallutanud Vene kodanikud, kes saavad kasutada oma kodumaa odava kütuse ja ilma järjekorrata piiriületuse eeliseid. Eesti oma inimesed, kes nagunii ei jaksanud väikse sissetuleku tõttu osta kallist bensiini, et maal toime tulla, on sunnitud minema elama ja tööle välismaale. Kodumaalt lahkunud eestlaste asemel soovitatakse üha häälekamalt hakata sisse tooma venelasi, nii nagu see juhtus pool sajandit tagasi.