NOORSOOTÖÖ • Sõmerpalu vallas otseselt noortekeskust või -klubi ei ole. Mõlemas valla põhikoolis (Osulas ja Sõmerpalus) on aga õpilasomavalitsused. Üritusi korraldatakse erinevates kohtades, näiteks Sulbis, Sõmerpalus ja Osulas. Kasutatakse külaseltside ruume, koolimaju ja staadione. Eelnimetatud kolm kohta on olnud noortetoa nime all.

„Noorsootöö korraldamiseks on valitud noortevolikogu. Nii aktiivselt, kui nad sellest osa võtavad, püüan erinevaid üritusi teha. Me ei tee tavalisi üritusi. Kui korraldame näiteks võrkpalli, siis see on meil pimevõrkpall. Suvel korraldame seda üritust kolmandat korda. Hästi palju osalevad meie tegevustes noortevolikogu liikmed. Nad on aktiivsem pool, löövad igasugustel üritustel kaasa,” räägib Aige Uljas – noorsootöötaja, kes tegeleb nende kolme koha noortega aktiivselt.

Oluline on koos noortega õppida

Aige tuli Sõmerpalu valda huvijuhi praktikale. Kuna eelmine noorsootöötaja otsustas ameti maha panna, kuulutati välja konkurss ja viiest kandidaadist osutus parimaks Aige.

„Arvan, et neile meeldis minu mõttemaailm. Noortega tegutsedes ei ole raha kõige peamine, et midagi teha. Noored tulevad ka niisama kokku. Näiteks (siis ma ei olnud noorsootöötaja) kogusime Osula pealt noored kokku ja mängisime talvel hüppepalliga jalgpalli, mängu lõppedes jõime trepikoja ees noortega teed ning arutasime, kuidas mäng läks. Kui noored tahavad ja neile meeldib, on nad nõus koos tegutsema. Peaaegu kolm aastat olen sellel ametikohal töötanud. Ise olen püüdnud koos noortega areneda. Kui koolitustel käin, annan oma teadmisi edasi. Käisin spetsiaal-selt koolitusel Tallinna pedagoogilises seminaris, kus omandasin teadmised ja oskused noorsootööst,” räägib Aige ja lisab, et on poole kohaga noorsootöötaja. „Õpin ise Tartu kutsehariduskeskuses, kus õpib ka väga palju Sõmerpalu valla noori. Õpin koos noortega, et näidata nii noortele kui ka oma kahele lapsele, et õppimine on väga tähtis. Pean oluliseks noortele õppimismotivatsiooni andmist,” ütleb Aige.

Iga kuu toimub Sõmerpalu vallas mingisugune õpituba, kus meisterdatakse midagi. Eelmisel aastal oli põhiline tegevus sport, sel aastal on rohkem käsitööle keskendutud.

„Saime rahastuse hasartmängumaksu nõukogult. Meie projekti eesmärk on noortele läbi viia 12 õpituba, kus tehakse valmis mingisugune ese või asi. 12 õpitoast on jäänud veel teha dekupaaž ja lumehelveste meisterdamine,” räägib Aige. Meisterdatakse nii endale kui ka müügiks. Õpitoad toimuvad valla erinevates piirkondades. Et noortevolikogule lisaraha teenida, minnakse ka jõululaatadele oma meisterdatud asju müüma. „Oleme neid käinud müümas ka Sõmerpalu põhikooli perepäeval ja Sulbis mihklilaadal,” ütleb Aige.

Aige ütleb, et noortetubasid külastatakse ikka, kuid mingit kindlat osalejate arvu ei ole, kuna kõik asjad ei saa kõigile meeldida. Üldjuhul osaleb noori õpitoas kusagil kümne-15 ringis. Spordiürituste puhul kuskil 20-25 ringis, aga on ka olnud, et on 40 noort spordivõistlusel.

„Tüdrukuid on ikka rohkem, aga poiste kohta ei saa ka midagi halvasti öelda. Isegi käsitööhuviliste hulgas on poisse. Noortevolikokku kuuluvad noored on vanuses 13–26, kelle seas on noormehi ainult kolm. Noortevolikogust saab kõik alguse, võetakse oma tuttavad kaasa ja need omakorda oma tuttavad. Me ei ütle oma üritustel ära ka vanematele. Näiteks, kui tegime orienteerumist, oli meil ka vanemaid, kes rajale läksid. Anname motivatsiooni kõigile,” ütleb Aige.

Kokkusaamine ja koostöö

Teatud ürituse korral pannakse ka bussiring käima, et noored kohale saaksid. Vahelduva eduga on üritusi korraldatud nii Sulbis, Sõmerpalus kui ka Osulas. Aige jaoks on kõik need kolm kohta võrdsed. Ta peab oluliseks, et kõigis neis paigus noored koonduksid. Põhiline koostöö toimub külaseltside, vallavalitsuse ja põhikoolidega. „Põhikoolidega korraldame koos jüriööjooksu, külaseltsidega teeme igal aastal vastla- ja lastekaitsepäeva ning vallavalitsusega jaanipäeva. Kokkusaamine toimub põhikooli saalide ja külaseltside ruumides kord kuus. Koostöö koolidega on hea, aga võiks veel parem olla,” räägib Aige. „Üritame nii palju kui võimalik koostööd teha. Me ei ole kunagi ei öelnud, kui tahetakse koostööd teha. Meie eripära ongi see, et tahame koos käia, ja vaatamata vastava ruumi puudumisele oleme hakkama saanud.”

Mida tahavad?

Noored on nüüdisajal natuke passiivsed, kuigi neile meeldib suhelda. „Kõige rohkem tunnevad noored huvi igasuguste pallimängude vastu (võrk-, korv- ja jalgpall). Meil on pallimängud alati mingi nõksuga olnud. Teised korraldavad reeglite järgi. Pimevõrkpallil on näiteks must kile ees ja korvpallil on joogitopsid ees. Me ei taha asju tavapäraselt teha. Saame niimoodi reegleid enda jaoks ümber kehtestada,” kirjeldab Aige.

Minevik, olevik ja tulevik

Iga-aastane traditsioon on kaasa aidata jaani-, vastla-, pere- ja lastekaitsepäeva korraldamisel. Lisaks on noored karjäärinõustamispäeval käinud. Väljasõidu korraldas noortevolikogu koos Aigega. „Käisime Tartu lennujaamas, Tartu vanglas ja külastasime ka Tartu Tattood. Lennujaamas näidati igasugu masinaid ja aparaate, mida nende tööks vaja läheb. Neid oli väga palju. Noortele meeldis kõige rohkem vangla külastus – see jääb neile pikaks ajaks meelde, kuna oli nagu omaette väike linn Tartus. Tattootegija juures oli võimalik näha ka tattoo tegemist, mis oli väga põnev,” kirjeldab Aige ja lisab, et järgmiseks aastaks on juba mõned plaanid tehtud. „Tahame korraldada noortele märtsikuu vaheajal poliitilise päeva, kuhu kutsume kohtuma erakondade noortekogu esindajaid,” ütleb Aige. Selline päev korraldatakse, et noored saaks rääkida poliitilistel teemadel. Sõmerpalu noortevolikogul on liikmeid 11. „Meie iga-aastaseks traditsiooniks on saamas ka aktiivsemate noorte tunnustamine vabariigi aastapäeval. Ka tuleval aastal on see plaanis,” räägib Aige.

Toetused

„Noorsootööd rahastatakse valla eelarvest ja projektidega taotleme ka toetusi. Sinna, kuhu meil on võimalik vallavalitsuse nime all kirjutada, sinna kirjutame projektitaotluse. Meil ei ole MTÜd, mille alt oleks palju lihtsam kirjutada,” ütleb Aige.

„Noorte passiivsus on probleemiks igal pool, nii ka meil. Põhiliselt on see vanusegrupis põhikooli lõpetajatest kuni gümnaasiumi 11.-12. klassini. Meil ei ole põhikooli lõpetajale ühtegi ringi ega huvitegevust. Noored käivad kuskil mujal, meil ei pakuta näiteks muusikakooli, lauluringi vms võimalust. Gümnaasiumiõpilaste ja vanemate noorte huviringide puudus on tõsine probleem. Põhikooli omadele on väga palju ringe. Sealt hakkab see tegutsemise pisik kasvama, aga kahjuks hiljem vaibub,” ütleb Aige.

Kunagi võib ka meil oma noortekeskus olla

„Näen, et kunagi on Sõmerpalu vallas noortekeskus. Öeldakse, et lootus sureb ju viimasena. Arvan, et see tuleb, ja loodan, et juba lähiajal. Sellega tegeletakse. Asjad aga ei liigu nii kiiresti, nagu me tahaks,” nendib Aige.

„Ma tunnen ka ennast nooremana, kui minust ealiselt nooremad minuga suhtlevad – ja seda teevad nad palju. Noored oskavad palju nalja teha. Kõik noored on minu arust ühtemoodi siirad, aga lihtsalt erineva käitumisega. Mõni noor vajab rohkem tähelepanu kui teine. Olen väga rahul oma tööga,” räägib Aige. Veel lisab Aige, et noortega tuleb suhelda hästi palju noorte keeles. „Sa pead olema nendega samal tasandil. Kui noored tulevad ja ütlevad mulle „Jõu, Aix!”, siis ongi vaja kasutada sõna „jõu”. Kuigi neile on sellepärast märkusi tehtud, siis mina leian, et nii võib mulle öelda. Vahest pean ka ise mõne märkuse tegema, aga seda juhtub harva,” ütleb Aige.