Lätti jõudnud seakatku tõttu ei hakata Eestis massiliselt sigu küttima
Kuni praeguseks Lätti jõudnud aafrika seakatku Eestis leitud pole, ei rakenda ministeerium metssigade küttimise intensiivistamiseks erimeetmeid ega keela lisasöötmist, kuid esimeste haiguskollete leidmisel keelatakse ajujaht, et mitte ajada nakatunud loomi liikvele.
"Esimeste haiguskollete avastamisel kaalume kindlasti ajujahi ja eriti koertega ajujahi keelustamist taudiohtlikul alal, et vältida juba nakatunud loomade liikuma ajamist," ütles kolmapäeval BNS-ile keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Pille Rõivas. Tema sõnul tohiks siis metssigu küttida põhiliselt hiilimis-varitsusjahina looduses või söödakohal.
Rõivase sõnul on ulukibioloogd valdavalt seisukohal, et lisasöötmise lõpetamine ja intensiivne küttimine tõstab haiguse levikuriske metssigade populatsioonis, sest mõlema tegevusega sunnitakse metssigu, kes üldjuhul on toidu olemasolu ja vähese häirimise korral suhteliselt paiksed ulukid, liikuma. Söödaplatside olemasolu suurendab tema sõnul ka tõenäosust, et jahimehed leiavad surnud loomad kiiresti ja saavad võtta neilt vajalikud proovid.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts on BNS-ile öelnud, et suuremahulise küttimise alustamine eeldab keskonnaministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti otsust ja kui see tuleb, on jahimehed valmis läbi rääkima ja olukorda analüüsima. Korts tõdes, et Eestis pole elukutselisi jäägreid, jaht käiks ühiskondlikus korras ja nõuaks lisaressurssi.
Pille Rõivase sõnul on riiklik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuulub ka keskkonnaameti esindaja, on aafrika seakatku küsimuse arutamiseks koos käinud ning praegu pole plaanitud lisaraha nõudvaid tegevusi.
Viimastel aastatel on Rõivase sõnul olnud eesmärk metssigade arvukust vähendada ning sellele on tuginenud ka jahimeestele koostatavad küttimissoovitused. "Uue jahiseadusega on pandud osaline vastutus uluksõraliste poolt tekitatud põllu- ja metsakahjude eest jahimeestele. Kindlasti tõstab see küttimisintensiivsust üle populatsiooni juurdekasvumäära ja metssigade arvukus lähiaastatel langeb," sõnas Rõivas.
Möödunud nädalal leiti Lätist Valgevene piiri lähedalt kuus aafrika seakatku surnud siga ja Veterinaar- ja Toiduamet kutsus kõiki Eesti seakasvatajaid järgima bioohutusmeetmeid. Kodusigadele kehtestatakse siin karantiin esimese aafrika seakatku juhtumi avastamise järel.
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni liikmed kutsusid tänavu veebruaris valitsust üles astuma tõsiseid samme seakatku Eestisse levimise tõkestamiseks, sest tegemist on hävitava haigusega, mis võib halvimal juhul saada saatuslikuks kogu Eesti seakasvatusele ning ohustada ka metssigade populatsiooni.
Aafrika seakatku oli seni leitud Eesti lähiriikidest Venemaal, Valgevenes, Poolas ja Leedus, Läti oli kuni möödunud nädalani sellest ohtlikust haigusest puutumata.
Aafrika seakatku leidmisel otsustati Leedus küttida ära 90 protsenti metssigadest, talvel veel tõvevaba Läti valitsus eraldas seakatku tõrjumiseks täiendavalt 1,35 miljonit eurot ja pikendas metssea jahti pooleteise kuu võrra. Valgevene aga otsustas tappa kõik metssead.
