Seakatku leviku tõkestamiseks on ette võetud ülikarme meetmeid kuni kõigi sigade hukkamiseni, aga sellele vaatamata liigub seakatk kiiresti edasi. Kuidas katk siis ikkagi levib? Ametlike allikate kinnitusel levib seakatk peamiselt otsekokkupuute kaudu, see on siis ühelt sealt teisele. Samuti väidetakse, et seakatku levitavad metsas puugid. Millegipärast levib aga haigus väga kiiresti, mis annab kinnitust, et pole tuvastatud kõiki katku levimise vorme.

Haanja valla Hartsmäe talu peremehe Agu Hollo arvamuse kohaselt võib katk levida hoopis toidu kaudu. Näiteks püherdavad metssead nii viljas kui ka kartulis ja levitavad seal viirust. Edasi jõuab viirus toidu kaudu farmidesse ja levib seal edasi. Hollo väitel on seapidajatele kehtestatud karmid meetmed kasutud, kui ei piirata metssigade liikumist põldudel ning metssigade poolt nakatatud vilja ja kartuli kasutamist.

Hollo arvamus võib olla tõene, sest vaatamata juba kehtestatud ülikarmidele meetmetele liigub seakatk kiiresti edasi. Katku levimisele on kaasa aidanud inimeste enda rumalus. Näiteks Ukrainas asuti katku leviku piiramiseks usinalt metssigu küttima, aga see tõi kaasa haigestunud sigade liikumise uutele territooriumidele ja haiguse veelgi kiirema leviku. Eestis on samuti kuulda olnud suurenenud huvist metssigade küttimise vastu, mistõttu veterinaar- ja toiduamet juba hoiatas küttimise suurendamise eest. Vastupidi, praegu tuleks metssigu võimalikult vähe torkida, et nad ringi ei liiguks ja püsiks võimalikult ühe koha peal.

Kui vastab aga tõele Hollo seisukoht, et taud levib vilja ja kartuli kaudu, tuleks kiiremas korras piirata kõik põllud, kus metssead võivad olla liikunud ning kontrollida haigusetekitajate olemasolu viljas ja kartulil. Vastasel korral ootab Eestit Läti saatus: suurem osa sigadest lihtsalt hukatakse. Viimasel ajal tulevad paljud ebameeldivad asjad Eestisse just Lätist: mõned aastad tagasi Eestis mitmeid inimeste surmasid kaasa toonud seagripp liikus siia samuti sealtpoolt.