LOOMAHAIGUS • Võrumaalt Varstu vallast Raudsepa külast laupäeval leitud neljalt metsseakorjuselt võetud proovidest diagnoositi esmaspäeva õhtuks sigade Aafrika katk, varem Võrumaal seakatkujuhtumeid diagnoositud ei ole.

Võru veterinaarkeskuse andmetel leidsid seakorjused laupäeval kohalikud jahimehed, pühapäeval võeti proovid ja esmaspäeva õhtuks oli sigadel katk diagnoositud. Tegemist oli ühe sigade perekonnaga. Haigus saabus tõenäoliselt Lätist.

„See tähendab probleeme seakasvatajatele,” kommenteeris leidu Võrumaa veterinaarkeskuse juhataja Inge Saavo, „loomi ei tohi välja liigutada.” Kui varem kehtis Võrumaa seakasvatajatele keeld sigu väljas pidada, siis nüüd ei tohi Varstu ümbruses ligi kaheksa kilomeetri raadiuses enam sigu üldse liigutada. Seda saab teha ainult veterinaar- ja toiduameti eriloal. Saavo ütles, et keeluvööndisse ligi 200 ruutkilomeetri suurusel alal jääb kokku viis seakasvatajat, kelle nimesid ei soovinud ta avalikustada. Septembri lõpu seisuga oli Võrumaal kokku 103 seakasvatajat, sigu on kokku ligi 16 000.

Saavo ütles, et sigade pidamise osas on oodata Brüsselist veel karmimaid otsuseid, seni oli Eesti veel nii-öelda puhvertsoonis. Seapidajatele soovitas Saavo vältida kontakte, et metsast nakkust ei saaks, samuti mitte lasta võõraid isikuid lauta.

Lätis on seakatkujuhtumeid jäänud vähemaks, aga Eestis juhtumite arv kasvab. Viimase pooleteise kuu jooksul on Eestis avastatud neli seakatku kollet. Neist kaks Valgamaal Hummuli ja Õru vallas, üks Viljandimaal Tarvastu vallas ning üks ka Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.

Euroopa Liit on teatanud valmisolekust hüvitada Baltimaadele ja Poolale kuni 75 protsenti sigade Aafrika katku ennetamisel ning tõrjumisel tehtud kulutustest.

Sigade katku levimise pidurdamiseks keelustas keskkonnaamet alates oktoobri algusest taudi diagnoositud omavalitsustes aju- ja koerajahi kõikidele ulukitele, et mitte ajada metssigu liikvele. Kuivõrd metssiga on piisava sööda olemasolul küllaltki paikne, lubatakse jätkata lisasöötmist ja küttimist peibutus-, varitsus- või hiilimisjahina.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodu- ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ning suur suremus (kuni 100 protsenti loomadest). Teadaolevalt ei peata ka krõbe külm haiguse levikut. Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.