Sellest nädalast ei tohi Valga piirkonnast elussigu välja vedada
Sellest nädalast piirab toidu- ja veterinaaramet elussigade väljavedu Valga piirkonnast, sest aafrika seakatk on Eesti piiridele jõudnud, kirjutab Postimees.
Läinud nädala lõpus sai veterinaar- ja toiduamet Euroopa Komisjonilt loa kehtestada Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuv puhvertsoon – piirang jõustub alanud nädalast. Sellesse tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja veel neli Võrumaa valda, mis piirnevad Valgamaaga. Elussigu võib tsooni tuua, küll aga on piiratud sigade viimine tsoonist välja.
"Sead peavad olema sündinud samas farmis või siis viibinud seal vähemalt 30 päeva, teiseks tuleb kõiki tsoonist väljaviidavaid sigu uurida laboratoorselt ja analüüsitulemus sigade aafrika katkule peab olema negatiivne," ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärtel.
Pärteli sõnul võib arvata, et millalgi leitakse ka Eesti territooriumil mõni sigade aafrika katku surnud metssiga, nii nagu see juhtus alles äsja Lätis Ērģeme vallas. "Rabeleme selle nimel, et katk ei jõuaks kodusigadeni."
Kui viirus levib Eestisse, moodustatakse riiklikud ja kohalikud loomatauditõrje komisjonid. Nakatunud piirkonnale kehtestatakse karantiin ja tõve küüsis farmi ümber on kolmekilomeetrine ohustatud tsoon ja veel kümnekilomeetrine järelevalvetsoon, kus kontrollitakse üle kõik farmid.
Siin-seal kõlanud üleskutsed metssigade massiliseks mahalaskmiseks ei ole lahendus, pigem võib see tuua Pärteli hinnangul kahju.
Katku surnud metssigade leidmiskoht jääb Eesti piirist kümmekonna kilomeetri kaugusel, Ērģeme piirkonda. Sigadelt levis katk kiiresti samas asuvasse 60-pealisse seafarmi. Sigade hävitamiseks laoti kaks puuriita ja põletati loomad nende peal ära. Leedus nakatus aga läinud nädalal hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest juba tervelt 20 000-pealine seafarm – siin ei jäänud üle muud, kui kõik loomad hukata ja matta farmi territooriumile.
Atria Eesti juht Olle Horm hindab sigade aafrika katku Eestisse jõudmist pigem tõenäoliseks kui sellest puutumata jäämist. Atria Eestil on kuus seafarmi, ettevõte kasvatab aastas lihaks 75 000 siga. Baltikumi suurim seavabrik asub aga Viljandimaal, kus Rakvere Farmid kasvatab aastas üle veerand miljoni sea. Atria suurimas farmis on 7000 looma ja lähim Lätile asub Põlvamaal. Eesti ja Skandinaavia maad on olnud juba väga pikka aega vabad tõsisematest seataudidest.
Hormi sõnul oleks ta taudi levikuvõimalust Eestisse hinnanud veel ülemöödunud nädalal 10–20 protsendile, sigade aafrika katku 200-kilomeetrine hüpe Kagu-Lätist Põhja-Lätti sunnib teda aga nüüd Matti Nykäneni tsiteerima ja tunnistama, et võimalus on fifty-sixty (50:60).
Taudi vältimiseks tehtavaid kulutusi riik ei kompenseeri, küll aga maksab kinni tapetud loomad, kui taud peaks Eestis puhkema. Eestis kasvatatakse aastas umbes pool miljonit siga ja neist 100 000 – 140 000 eluslooma viiakse riigist välja. Kui piirid pannakse sigade aafrika katku tõttu kinni, võib Hormi sõnul juhtuda, et neid sigu ei saa eksportida. Niisiis ei korvaks sigade tapmise kulude katmine Hormi hinnangul märkimisväärselt tootjate tegelikke kahjusid.
