Nii nagu väidetavalt Aafrikast pärit AIDS on laastanud inimsugu juba mitu aastakümmet, nii on Aafrikast pärit sigade katk laastamas nii kodu- kui ka metssigade arvukust Euroopas. Eesti on küll AIDSi nakatumise poolest olnud maailmas esirinnas, aga sigade katk pole siiamaile õnneks veel jõudnud.

Seakatk on Euroopas väga uus nähtus. Seda on varem esinenud Portugalis 1950. aastate lõpus, ent see oli Euroopas suhteliselt tundmatu kuni 2007. aastani, mil haigus hakkas levima Gruusias. Arvatavalt jõudis viirus Gruusiasse laevadega Aafrikast, kus haigus on seni laialt levinud. Gruusiast edasi liikus katkuviirus Armeeniasse, Aserbaidžaani, Iraani, Venemaale ja Valgevenesse. 2012. aastal tekkis uus viirusepuhang Ukrainas, mis arvatakse pärinevat Venemaalt ning Ukrainast levis haigus mullu edasi Valgevenesse, kust viirus jõudis otsaga tänavuse aasta alguseks Leetu ja suve alguseks Eesti piirile Lätti.

Seakatku levikut Euroopa Liidus jälgib teraselt Euroopa Komisjon. Komisjoni info kohaselt on viirus jõudnud Euroopa Liitu Venemaalt, kus haiguse levikut pole alates 2007. aastast suudetud tõkestada. Põhilised viiruse puhangud Lätis ja Leedus on olnud Valgevenega piirnevatel aladel. Seal on nakatunud nii kodu- kui ka metssead. Arvatakse, et haigus levibki üle piiri metssigade kaudu.
Katkuviiruse levik samaaegselt AIDSi levikuga on tekitanud hüpoteesi, et need kaks viirust on omavahel seotud, aga seni pole leitud nende seotuse kohta mingeid tõendeid. Seakatk, mis levib metsas puukide kaudu, aga ka otsekontaktide ja toidu kaudu muid liike peale sigade ei ohusta. Sarnaselt AIDSiga pole sigade katku viirusele seni leitud vaktsiini.

Sigade jaoks on katk hullem haigus kui inimese jaoks AIDS. Kõik nakatunud sead surevad pärast haigestumist lühikese aja, umbes nädala jooksul. Epideemia leviku korral ohustab see haigus tervet kodu- ja metssigade populatsiooni Eestis. Selle vältimiseks on antud soovitus kõik vabapidamisel kodunotsud määramata ajaks lauta kinni panna.