Menu

.      

Tiit Madisson palavast Andaluusiast ja muustki

Loo autor abikaasaga kirjutamas oma eluaseme verandal juttu Võrumaa Teatajale.   Foto: ERAKOGUMinu tänu kuulub Võrumaa Teataja toimetusele, kes pakkus mulle võimalust oma Hispaania muljeid võrumaalastele vahendada. Kuigi Hispaaniast ja hispaanlastest on ilmunud väga huvitav Mari Kodrese raamat „Hispaania, tuhat ja tuline” ning Andaluusiale on pühendatud Helen Eelranna teos „Mida te kogu aeg lõkerdate?”, on nimetatud autorite tagapõhi erinev minust – mis paratamatult mõjutab ka kogemusi võõrsil. Seetõttu keskendun pisut teistele asjadele kui nemad. Ei saa loobuda kiusatusest tuua paralleele Eesti eluga, sest sünnimaa elu on aastakümneid meile korda läinud, mistõttu seal praegu valitsev minnalaskmismeeleolu ja võimurite ignorantsus ikka veel ärritada suudavad.


Head lugemist!

Autor

 

1.  Hüvasti, „edukas reformimaa”!

Kui ajaleht Eesti Ekspress avaldas käesoleva aasta 26. jaanuaril kirjutise eestlastest Hispaanias, mille peategelasteks oli meil abikaasaga võimalus olla, tunnistasid mitmed intervjueeritavad, et nad on emotsionaalpõgenikud, kes ei suutnud oma sünnimaal seal valitseva mentaalsuse pärast elada.


Kelleks peaksime end pidama meie, kes me sisuliselt rahatuina seniselt kodumaalt põgenesime? Kindlasti võiks ka meid pidada emotsionaalpõgenikeks, kellele tõsiselt hakkas vastu Eestis valitsev õhkkond: • kus põhiliseks näitajaks on vaid edukus või luuserlus (st raha olemasolu või selle puudumine); • kus on kadunud sellised mõisted nagu väärikus, inimlik kaastunne, õiglus;
• kus lokkab orjamentaliteet ja lömitamine võimurite ees; • kus keskmine eestlane, kes harjunud olema lojaalne iga võimu ees, pole 20 aastaga endale selgeks teinud, mis tähendab olla VABA RIIGI kodanik, millised on kodanikuõigused ja kohustused oma riigi ees. • kus keegi ei mõista, et rahvas on riigi peremees ja toompealased selle sulased, mitte vastupidi.


Orjalikust letargiast ei suutnud eestlasi äratada isegi mitte teater NO99 etendus 2010. aasta mais, olgugi et seal Eesti poliitika nii-öelda puust ette tehti ja punaseks värviti. Rahvas on pandud uskuma, et eestlased laulsid end vabaks, et nõukogude okupatsioonile hakkasid vastu vaid poolearulised Niklused ja Madissonid.

20 PÄEVA ENIMLOETUD