Menu

.      

Tiit Madisson palavast Andaluusiast ja muustki, 7. kiri

Elu, olu ja kombestik

Loo autor abikaasaga kirjutamas oma eluaseme verandal juttu Võrumaa Teatajale.   Foto: ERAKOGUEESTLANE VÄLISMAAL • Piisava intellektiga inimene, kui ta on elanud mõnes paigas juba paar aastat, oskab kirjeldada ümbritsevat elu ja kombeid. Nädalase turismireisi jooksul peale välise fassaadi, maa ja rahva elukorraldusest ülevaadet ei suudeta luua, kuigi mõni „kõiketeadja” võib nii arvata.


Tegelikult oli Mari Kodresel õigus, kui ta kirjutas, et Hispaania on väga vastuoluline ja teravate kontrastide maa. Kohe pean täiendama, et meie muljed – vähemalt senised – on olnud valdavalt positiivsed, kuigi teeb mõnikord vihaseks, kui astud jalgapidi koerasita sisse. See, et kõikjal väljaspool linnatänavat vedelevad plastpudelid ja rämps, sellega oleme juba harjunud, sest teame, et aeg-ajalt tehakse põhjalik arapp ning roogitakse kõik puhtaks. Kindlasti mitte ei upu Hispaania rämpsu sisse.


Eelkirjeldatud seigad on peaaegu ainsad, mis siin, Andaluusias vastu hakkavad. Räägitakse veel piinavast ja pikaajalisest bürokraatiast, et igasugu asjaajamine võtab tohutult aega, kuid sellega otsest kokkupuudet pole olnud.

20 PÄEVA ENIMLOETUD