Hotellist telki ja sealt mahajäetud majja

EESTLANE VÄLISMAAL • Olime varem ehk headel aegadel, kui oli piisav sissetulek, palju kordi viibinud Kreekas, kuid Hispaaniast teadsime vaid Mari Kodrese raamatu ja mõne sõbra jutu järgi – olevat mõnus ning elamisväärne maa. Teadsime ka seda, et Hispaanias valitses juba 2010. aasta septembris, mil Eestist lahkusime, suur, ligi 20protsendiline tööpuudus. Kuna meie reisi sihtmärk oli Lõuna-Hispaanias Andaluusias asuv Euroopa üks tuntumaid kuurorte Costa del Sol, siis loogiliselt mõtlesime, et seal on mu abikaasal ikka võimalus tööd saada: restoranis nõudepesijana või hotellis koristajana.

Nagu Ekspressi kirjatükist nähtus, tunnevad Hispaanias end samavõrra hästi Eestis juristiametit pidanud ja siin põllumajanduslikel juhutöödel leiba teeniv naine, kui Eestis näitlejana tegutsenud, nüüd hotelliteenijaks olev eestlanna. Amet ei riku meest, mitte ka naist! Peaasi, et inimene tunneks ennast hästi ja töö saaks korralikult tehtud. Meie end Eestis hästi ei tundnud.

Paraku panime pisut mööda, kui uskusime, et Costa del Sol on töö osas paremas seisus kui ülejäänud Hispaania. Malaga provints, kus kuurortpiirkond Costa del Sol asub, on Hispaania suurima tööpuudusega piirkond – töötuid on 35 protsenti ja tervelt kümme protsenti Malaga elanikest on siirdunud mujale: Baskimaale, Madridi, Barcelonasse või välismaale. Talveks paljud hotellid klientide puudusel suletakse – sellist olukorda pole viimase 30 aasta jooksul juhtunud. Kohvikud ja baarid on müügis 6000-7000 euro eest! Siinne tööpuudus on omakorda tingitud turisminduse madalseisust, sest terve Euroopa vaevleb kriisis, mille lõppu pole veel kuskilt paistmas. Pole just kadestamisväärne olukord! Samas on Hispaania teravasse majanduskriisi sattunud analoogselt Eestiga kinnisvaramulli ülespaisutamise ja selle lõhkemise läbi, tänu hoolikale IMFi soovituste järgimisele. Selline tõdemus ei kergendanud aga meie olukorda.