Menu

Tähelepanu, valmis olla … kohaneme!

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

JUHTKIRI Iga asi tahab kohanemist ja enamasti ei hakata sellega tõsiselt pihta enne, kui on käes viimane aeg. Sundolukord loksutab nii mõnegi asja rööbastele ja uus sõit võib alata. Võib laias laastus öelda, et esimene koroonapaanikanädal on möödas.

Kuigi on tõsi, et haigus hiilis meie riigis ja ilmselt ka maakonnas juba palju varem ringi, siis suure pauguga läks kõik lahti umbes nädala jagu tagasi. Nädala on koolid olnud kaugõppel, paljud inimesed kodukontorites. Mõistlikumad on teinud ümber oma poodlemisplaanid, välditakse rahvarohkeid kohti. Toitlustuse valdkonna töötajatest on saanud toidukullerid, lastevanematest kooliõpetajad, treenerid ja keda iganes parasjagu tarvis läheb, rööprähklemine on moes!

Selleks, et ellu jääda, on vaja minna vooluga kaasa. Kui ei uju, siis suure tõenäosusega upud. Kurb on tõsiasi, et ka ujudes jääb kriisiolukorras suur võimalus uppumiseks, kuid proovida tasub igal juhul. Proovida tasub juba seetõttu, et kui muud abi sellest ei sünni, siis on teadmine, et on antud endast maksimum. Pealegi hoiab igasugune võitlus, ka võitlus tuuleveskitega, paanikaolukorras tegevuses ja nii ei jää aega üle mõelda, end hulluks mõelda.

Esimese koroonanädalaga on terve Eesti kohaneda üritanud. Olenemata valdkonnast või inimesest, alati on miski, mis puudutab kõiki. Isegi kosmeetikatoodete raviva näomaski reklaam ei ole enam sama tähendusega. Ka naljad on kohanenud. See, mis tundus mõni aeg tagasi naljakas, ei ole seda enam praegu. Kätte on jõudnud aeg, mil nii-öelda teatud koroonanaljad on lubatud. Ümber tehtud koroonaviisid, mis tahtmatult pähe kummitama jäävad, tualettpaberi- ja koduõppemeemid. Kõik on lubatud hoopis teisel tasemel, kui oli nädal või poolteist tagasi.

E-poed on sõiduvees ja tavakauplused ujuvad sõiduvee poole. Online klienditeenindus on saanud ettevõtetel üle öö reaalsuseks. Aastaid plaanitud e-poed on saanud nädalaga töösse, maksku mis maksab. Võimatuna näivad takistused on ületatud, sest olukord nõuab. Teadlikud inimesed suudavad püsida koduseinte vahel või üksinda loodust nautida. Teatri- ja kontserdikülastuste osas valitseb defitsiit, mille möödumist ei julgeta veel käega katsutavaks pidada.

Kui olukord nõuab, siis on kõik võimalik, ka võimatu.

ARVAMUS