Erakordselt sooja kuu esimese poole toel kujunes lõppenud november paljude aastate keskmisest veidi soojemaks. 

Eesti keskmine õhutemperatuur oli novembris 2,8 kraadi, mis on 0,7 kraadi võrra normist kõrgem. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 14,9 kraadi 12. novembril Heltermaal ning miinimumiks -10,3 kraadi 20. novembril Jõgeval.

Novembri esimene dekaadi oli eriliselt soe. Eesti keskmine õhutemperatuur oli dekaadi keskmisena 7,5 kraadi, samas kui norm on 3,6 kraadi. Arvestatuna 1922. aastast on novembri esimene kolmandik veel soojem olnud vaid kahel aastal – 1957, 2020. Sama soe on november olnud ka 1967. aastal.

Eriliselt soe 12. november tõi kõikjale uued päevased soojarekordid ja 14 ilmajaama said ka uued novembri soojarekordid.

Eesti keskmine sajuhulk oli novembris 38 millimeetrit, mis on 63 protsenti normist. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 17 millimeetrit 3. novembril Kuusikul.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 18,1 tundi, mis on 58 protsenti normist.

Terviseameti andmetel haigestus nädalaga Eestis 22 inimest grippi ja 2241 inimest koroonaviirusesse.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglates 180 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest 78 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 56-93, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  

Arvestades COVID-19 haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib terviseameti hinnangul oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu. Registreeritud COVID-19 juhtude arv püsib stabiilsel tasemel, nakatumiskordaja R-i dünaamika viitab pigem kasvutendentsile. COVID-19 haigestumus on suurenenud eakate seas. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on võrreldes eelmise nädalaga jäänud samale tasemele.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglasse toimetatud 16 inimest, 37,5 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest on olnud üle 65-aastased.

Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumine kuni 4-aastaste laste ning tööealiste inimeste seas, vastavalt 14,7 protsendi ja 21,8 protsendi võrra. Jätkuvalt on haigestunute seas enim kuni 5-aastaseid lapsi.

Registreeritud andmete põhjal hindas terviseamet gripi haigestumuse intensiivsust veel madalaks, kuid laboratoorselt kinnitatud proovide arv on hakanud kasvama. Laboratoorselt kinnitatud gripijuhud on registreeritud Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Viiruse levik on muutunud püsivaks Harjumaal, Tartumaal ja Võrumaal, kuid riigis tervikuna on viiruselevik veel piiratud.